Ma pole jälle kaua aega kirjutanud. nüüd pole muud vabanudst kui see, et mul pole märtsist alates enam netti kodus. see olevat mariannele liiga kallis. mitu aastat on ta nii maksnud ja nüüd on järsku kallis. ta ütles, et ta peab raha kokku hoidma, sest ta ostis ju uue auto ja ta rahab veel puhkusele minna ja...
igatahes. koolis läheb ikka paremini ja paremini. täna oli näiteks bioloogi töö, kus me hubsiga mönusalt sipkerdasime. keegi ei saand aru. ;)
muidu oli siis vahepeal torm. ma kuulsin, et isegi eestis räägiti sellest. see oli töesti hull, aga nüüd on see üle läinud. ootan piki silmi ilmade soojenemist jälle. ok meil on küll siin umbes 13-14 kraadi aga ikkagi on see veits külm.
eelmine reede oli proov ja järsku tundsin, et mul kurk valutab ja lümfid oli VÄGA suured. neid oli lausa näha kaela peal. christoph ütles ka, et see on jube lausa. aga siis ma ei pööranud sellele väga tähelepanu. aga asi läks aina hullemaks ja varsti oli natuke imelik hingatagi. reedel ei teinud ma midagi selle vastu... laupäeval läksime gutausse roberti poole, kus asi ei läinud üldse paremaks. marianne arvas, et mul tuleb gripp ja ma jöin sooja teed ( mis oli valus, ma oleksin pidanud jäätist sööma, mitte teed jooma). esmaspäeval olin koolis kaks tundi ja siis läksin koju. teisipävea hommikul nägin sönumis, mis christoph oli mulle öhtul saatnud, et see vöib olla angiin ( ta ema teab ju, mis haigused lastel olla vöivad). teisipäeva hommikul oli tervis suht kehv. kolmapäevasest ujumisest ja teisipäevasest proovist ei tulnud midagi välja. hommikul ütlesin siis mariannele, et ma lähen arsti juurde ja kooli ei lähe. ta ütles, et see on hea möte. läksin siis arsti juurde ja arst ütles kohe, et angiin, kirjutas mulle antibiootikumid ja valuvaigistid. sellel ajal kui ma arsti kabinetis oli, rääkis ta mulle sellest, et ta läkheb suvel eestisse puhkama ja küsis, et kus ma seal elan ja mis vaatamisväärsused eestis on. peale rohtude saamist hakkas tervis tasapisi paremaks minema. aga need atibiootikumid ja valuvaigistid on mönusalt tugevad. kui ma valuvaigisti vötan, siis ma tean, et umbes tunniaja pärast vöiksin ma püstijalu magama jääda, nii unisteks teevad need. reedel oli jälle proov, kuna mul kurk enam ei valutanud ja lümfid ka suured polnud, otsustasin ma siin proovi minna... halb otsus. lümfid läksid jälle elu suureks ja mina passisin niisama pool aega. vahepeal ütles ch, et lähme ära koju, aga tema ju sai mängida. nii et me olime önnelikult löpuni ja siis läksime tema poole. kuna ma olin rohu jälle vötnud, siis ma olin nii unine, tema vaatas mingit filmi ja mina pöönasin ta körval. ;)
mis veel juhtunud on?
see nädalavahetus olin ma jälle gutaus. ma olin laupäeval nii väsinud ja me veel käisime teatris. nii et ma pidin seal peaaegu magama jääma. önneks oli robert ka väga unine ja ma nägin et ma tema tuikus seal puust toolil. pühepäeavl lugesin " mees, kea teadis ussisönu" terrassil ja vötsin päikest. mäed enda eest rohketamas. see oli nii armas, et ükskord ma lihtsalt avastasin ennast mötlemas, et kui hea meel mul on, et ma austrias olen. see oli kohutavalt mönus tunne ja samal ajal mötlen ma selle peale, et ma pean vähem kui nelja kuu pärast siit ära minema. jube lugu kohe. ma arvan, et see oli reedel, kui ma sain yfust kirja yes-i kohta. see tundus nagu ma peaks homme ära söitma. ma näen juba (öudus) unenägusid, et ma olen eestis ka köik elu jääb siia ja ma ei oska saksa keelt. samas ma ei tea miks ma nii näen, saksa keelt ma ju enamvähem juba oskan ja koju ma ka veel söitma ei pea..
üldiselt läheb mul hästi ja te minu pärast muretsema ei pea.
ja mis seal ikka enam, umbes kolm pool kuud ja ma olengi seal.
kirjutage joonistage ja mina teen seda ka ;)
kalli kalli
Liisbet
esmaspäev, 10. märts 2008
esmaspäev, 25. veebruar 2008
hamburg/viin
nüüd on need mölemad läbi.
teisipäeval pakkisin asjad siis kokku, käisin vannis ja siis söitsin kella üheksa ajal Linzi. linzis ootasid mind, vöibolla rongi Betti, Marlene ( minu klassiöed) ja Martin ( Betti poiss). umbes kahekümne minuti pärast tuligi rong. läksime siis kupeesse ja siis järsku tuli üks mees ka veel meie juurde. noo tore. see tähendas meile, et me magada küll ei oleks saanud. aga siis tuli kontrolör ja ütles et teises vagunis on palju vabu kohti, et see mees vöiks sinna minna. önneks ta läks. rongis üritasime suht vara juba magama minna. terve kupee oli meil kui suur voodi. aga magada seal küll hea ei olnud. esiteks oli kitsas ja öhk oli nii kuiv ja rong tegi vahepeal mingeid imelikke hääli, aga hea et me üldse magada saime. hamburgi jöudsime peale 10 tundi söitu kella kaheksa ajal. aga hamburg ei ole ju austrias, kus peod jube kell kaheksa vöi veel varem lahti tehakse. hamburgis avatakse poed kell kümme. nii et alguses kaks tundi veetsime me hommikut süües ja niisama linnapeal kömpides, aga see oli tegelikult suht tüütu, sest et kotid olid meil ju ka ja ilm oli ka suht kahtlane. külm ja tuuline ja pilvine. edasi läksime me mingisse öuduste majja, mis minu jaoks küll eriti öudne polnud. betti oli küll väga vaimustatud sellest. ja siis oligi kell üks ja hakkasime samme hotelli poole seadma, sest et chek-in´i sai alates kella kahest teha. hotellis söime löunat, pikutasime niisama veits voodis ja siis sedasime ennast muusikaliks valmis. "Der Köig der Löwen" . seda muusikali mängitakse iga päev ja kaks etendust päevas juba kümme aastat ja see on alati välja müüdud. selle muusikali jaoks on ehitatud eraldi maja ja see maja asub teisel pool lahte. see tähendab et köik pealtvaatajad saavad minna sinna "der König der Löwen" laevaga. eriti armas. ja öhtuks oli ilm ka ilusaks läinud. päike oli väljas ja samas hakkas ka juba loojuma. igatahes oli kena. ja muusikal. mina istusin marlene körval ja ma ütlesin talle koguaeg, et see nii lahe ja armas on. see oli lihtsalt nii geniaalne. mulle kohutavalt meeldis see. see oli köige parem etendus, mis ma oma elus näinud olen. see oli lihtsalt SUPER! peale etendust, mis kestis üle kolme tunni läkisme me tagasi hotelli ja söime öhtusööki ja läksime magama. magada oli nii hea! hommikul käisime hommikust söömas, söime ilusti köhu hästi täis ja läksime siis linna, sest kell 12 pidi tuba jälle vaba olema. tegin ettepaneku päevaks kotid kappi viia. möeldud tehtud. hea kerge oli olla ainult käekotiga. neljapäeval käisime siis jälle niisama hamburgis ringi ja sai rehperbahnil käisime ka aga umbes kella kuue ajal läks ilm nii halvaks. vihma sadas ja tuul läks väga suureks. siis passisime niisama kuskil ostukeskuses ja veetsime aega Unot mängides. kell 8 hakkas rong kodupoole söitma. mingi neine istus jälle meie kupeesse. aga ta läks umbes tunni aja pärast ära. ja jäime jälle meie neli kupesse. seekord oli rongis külm ja rong undas. magamisest ei saanud jälle midagi rääkida. kell 7 olime Linzis ja kell pool 8 söitis mu rong koju. kodus oli hea. pakkisin veits asju lahti. vedelesin niisama voodis ja tegin endale süüa ja käisin vannis. löunanajal käisin "linnas". vötsin raha välja ja käisin mariannele tere ütlemas. ilm oli super. mul oli kilekas seljas ja mul oli kuum. päike paistis ja lilled öitsesid. siis kunagi tuli christoph minu poole ja kell 7 oli orkester. üle pika aja jöudsin ma ka sinna. ja umbes pool tundi enne löppu hakkas mu köht meeletult valutama. sama moodi nagu 17 august. emme ja issi teavad, kuidas ma välja nägin kui mul see köhuvalu oli. siis läksin koju ja vötsin rohtu. ja läksin magama. hommikul käisin pesemas ja pakkisin uuesti ajad kokku. viini minek ju. kella kahe ajal tuldi mulle järgi ja söitsime viini. mina, christioph ja Nici. viinis läksime alguses nici juurde, panime asjad ära ka läskime linna. mina ja christoph. ilm oli super. päike paistis ja üldse oli nii super. esimest korda elus sain ma viinile pihta. muidu olen ma ju niisama teiste taga löhverdanud, seekord pidin mina ütlema kuhu me lähme ja mis me teeme. ja metrood ja asjad pidin ka mina üles otsima. ok christoph oli ka kaasas, aga ta jagas viinist veel vähem kui mina. käisime niisama jalutamas ja söömas. kunagi öhtul jöudsime tagasi nici poole. siis rääkisime niisama kolmekesi juttu ja siis läskime magama. öösel oli nii kuum. me tegime akna lahti ja see jäigi terveks ööks lahti aga ikka oli nii palav. pühapäeva hommikul oli nii mönus. päike paistis aknast sisse ja näha oli kohe, et ilm on soe. kunagi kaheteist ajal söime hommikust/löunat neljakesi, klaus, nici poiss oli ka nici juures ööd ja siis läksime me linna. uksest välja astudes sain ma peaaegu shoki. noo jakki polnd ma juba enne selga pannud aga mul oli selline tunne, et ma peaks kampsuni ka seljast ära vötma. ilm oli lihtsalt super. 19 kraadi sooja ja päike ja tuuletu. täiesti tuulevaba. (see ei ole eesti keel enam:D ). kuna siin on ju köik pühapäeviti kinni siis käisime niisama mööda linna ringi. ja siis söitsime koju. linzis pidime ka umbes pool tundi ootama. käisime mc´jätsi söömas. koju jöuda oli löpuks nii hea. teades, et enam ei pea jälle asju kokku pakkima ja kuhugi minema. aga kool hakkas jälle. aga önneks kolm nädalat ja siis on jälle vaheaeg.
aga ma jäin 100% oma vaheajaga rahule. ja hea, et ilmad nii head soojad ja kevadised on.
täna koolis on olnud kaks tundi viiest koos öpetajaga. tähendab viimane tund jääb niikuinii ära ja vahepeal oli ka kaks vaba tundi. ja homme ei ole ka esimest tundi. hea!
ok löpetan tänaseks. varsti saabki koju ja siis lähen ujuma!
ilusat kevadet teilegi!
teisipäeval pakkisin asjad siis kokku, käisin vannis ja siis söitsin kella üheksa ajal Linzi. linzis ootasid mind, vöibolla rongi Betti, Marlene ( minu klassiöed) ja Martin ( Betti poiss). umbes kahekümne minuti pärast tuligi rong. läksime siis kupeesse ja siis järsku tuli üks mees ka veel meie juurde. noo tore. see tähendas meile, et me magada küll ei oleks saanud. aga siis tuli kontrolör ja ütles et teises vagunis on palju vabu kohti, et see mees vöiks sinna minna. önneks ta läks. rongis üritasime suht vara juba magama minna. terve kupee oli meil kui suur voodi. aga magada seal küll hea ei olnud. esiteks oli kitsas ja öhk oli nii kuiv ja rong tegi vahepeal mingeid imelikke hääli, aga hea et me üldse magada saime. hamburgi jöudsime peale 10 tundi söitu kella kaheksa ajal. aga hamburg ei ole ju austrias, kus peod jube kell kaheksa vöi veel varem lahti tehakse. hamburgis avatakse poed kell kümme. nii et alguses kaks tundi veetsime me hommikut süües ja niisama linnapeal kömpides, aga see oli tegelikult suht tüütu, sest et kotid olid meil ju ka ja ilm oli ka suht kahtlane. külm ja tuuline ja pilvine. edasi läksime me mingisse öuduste majja, mis minu jaoks küll eriti öudne polnud. betti oli küll väga vaimustatud sellest. ja siis oligi kell üks ja hakkasime samme hotelli poole seadma, sest et chek-in´i sai alates kella kahest teha. hotellis söime löunat, pikutasime niisama veits voodis ja siis sedasime ennast muusikaliks valmis. "Der Köig der Löwen" . seda muusikali mängitakse iga päev ja kaks etendust päevas juba kümme aastat ja see on alati välja müüdud. selle muusikali jaoks on ehitatud eraldi maja ja see maja asub teisel pool lahte. see tähendab et köik pealtvaatajad saavad minna sinna "der König der Löwen" laevaga. eriti armas. ja öhtuks oli ilm ka ilusaks läinud. päike oli väljas ja samas hakkas ka juba loojuma. igatahes oli kena. ja muusikal. mina istusin marlene körval ja ma ütlesin talle koguaeg, et see nii lahe ja armas on. see oli lihtsalt nii geniaalne. mulle kohutavalt meeldis see. see oli köige parem etendus, mis ma oma elus näinud olen. see oli lihtsalt SUPER! peale etendust, mis kestis üle kolme tunni läkisme me tagasi hotelli ja söime öhtusööki ja läksime magama. magada oli nii hea! hommikul käisime hommikust söömas, söime ilusti köhu hästi täis ja läksime siis linna, sest kell 12 pidi tuba jälle vaba olema. tegin ettepaneku päevaks kotid kappi viia. möeldud tehtud. hea kerge oli olla ainult käekotiga. neljapäeval käisime siis jälle niisama hamburgis ringi ja sai rehperbahnil käisime ka aga umbes kella kuue ajal läks ilm nii halvaks. vihma sadas ja tuul läks väga suureks. siis passisime niisama kuskil ostukeskuses ja veetsime aega Unot mängides. kell 8 hakkas rong kodupoole söitma. mingi neine istus jälle meie kupeesse. aga ta läks umbes tunni aja pärast ära. ja jäime jälle meie neli kupesse. seekord oli rongis külm ja rong undas. magamisest ei saanud jälle midagi rääkida. kell 7 olime Linzis ja kell pool 8 söitis mu rong koju. kodus oli hea. pakkisin veits asju lahti. vedelesin niisama voodis ja tegin endale süüa ja käisin vannis. löunanajal käisin "linnas". vötsin raha välja ja käisin mariannele tere ütlemas. ilm oli super. mul oli kilekas seljas ja mul oli kuum. päike paistis ja lilled öitsesid. siis kunagi tuli christoph minu poole ja kell 7 oli orkester. üle pika aja jöudsin ma ka sinna. ja umbes pool tundi enne löppu hakkas mu köht meeletult valutama. sama moodi nagu 17 august. emme ja issi teavad, kuidas ma välja nägin kui mul see köhuvalu oli. siis läksin koju ja vötsin rohtu. ja läksin magama. hommikul käisin pesemas ja pakkisin uuesti ajad kokku. viini minek ju. kella kahe ajal tuldi mulle järgi ja söitsime viini. mina, christioph ja Nici. viinis läksime alguses nici juurde, panime asjad ära ka läskime linna. mina ja christoph. ilm oli super. päike paistis ja üldse oli nii super. esimest korda elus sain ma viinile pihta. muidu olen ma ju niisama teiste taga löhverdanud, seekord pidin mina ütlema kuhu me lähme ja mis me teeme. ja metrood ja asjad pidin ka mina üles otsima. ok christoph oli ka kaasas, aga ta jagas viinist veel vähem kui mina. käisime niisama jalutamas ja söömas. kunagi öhtul jöudsime tagasi nici poole. siis rääkisime niisama kolmekesi juttu ja siis läskime magama. öösel oli nii kuum. me tegime akna lahti ja see jäigi terveks ööks lahti aga ikka oli nii palav. pühapäeva hommikul oli nii mönus. päike paistis aknast sisse ja näha oli kohe, et ilm on soe. kunagi kaheteist ajal söime hommikust/löunat neljakesi, klaus, nici poiss oli ka nici juures ööd ja siis läksime me linna. uksest välja astudes sain ma peaaegu shoki. noo jakki polnd ma juba enne selga pannud aga mul oli selline tunne, et ma peaks kampsuni ka seljast ära vötma. ilm oli lihtsalt super. 19 kraadi sooja ja päike ja tuuletu. täiesti tuulevaba. (see ei ole eesti keel enam:D ). kuna siin on ju köik pühapäeviti kinni siis käisime niisama mööda linna ringi. ja siis söitsime koju. linzis pidime ka umbes pool tundi ootama. käisime mc´jätsi söömas. koju jöuda oli löpuks nii hea. teades, et enam ei pea jälle asju kokku pakkima ja kuhugi minema. aga kool hakkas jälle. aga önneks kolm nädalat ja siis on jälle vaheaeg.
aga ma jäin 100% oma vaheajaga rahule. ja hea, et ilmad nii head soojad ja kevadised on.
täna koolis on olnud kaks tundi viiest koos öpetajaga. tähendab viimane tund jääb niikuinii ära ja vahepeal oli ka kaks vaba tundi. ja homme ei ole ka esimest tundi. hea!
ok löpetan tänaseks. varsti saabki koju ja siis lähen ujuma!
ilusat kevadet teilegi!
teisipäev, 19. veebruar 2008
Nii
reedel oli siis minu kooli baal. Stifterball. päris äge oli. tantsisime palju ja siis sai klassikaaslastega ka nalja. mariannet ja robertit ma seal pöhimötteliselt ei näinudki. nemad tantsisid ja meie tantsisime. löpuks olid mul jalad sönaotseses möttes villis. järgi tuli meile christophi ema. kui me enamvähem koju olime juba jöudnud, siis ma vaatasin, et kas ta mind ära ei viigi vöi. siis ma ütlesin, et ma tahaks ikka koju. ta oli arvan, et ma jään nende juurde ööseks. miks ta seda üldse arvas? naljakas.
laupäeva hommikul pesin ma alumised aknad ära. ilm oli super. käisime mariannega veel poes, jala. hüppasime ka vanaema juurest läbi ja siis tulime koju. kunagi oli christoph minu juures ja siis läks ta ära. mina lugesin veel ja läksin magama.
pühapäeval oli mul terve päev aega oma kasuperega koos olla. kuna christoph on nädal aega suusatamas. hommikul käis marianne kirikus, mina lugesin raamatut. kui marianne koju tli, läksime me jalutama, noo tähendab tahtsime minna. robert lihtsalt helistas poole tee peal, et ta tuleb varsti. see tähendab et ta tahaks midagi süüa. nii me siis tulime koju ja tegime robertile süüa. riisi shampinjoni liha-veinikastmes. päris hea oli. peale sööki istusime auto peale ja söitsime jalitama. ming mäe(künka) otsa, mille körgus on 947 m. noo natuke körgem kui meie munamägi. igatahes oli vaade SUPER. sealt oli näha mägesid, mis on saltzburgis ja kirchdorfis. noo salzburg asub siit umbes 200 km kaugusel, kirchdorf küll natuke lähemal aga mägesid oli veel kaugemalegi näha. see oli.. mmmm.. nii kena. päike loojus ka samal ajal just. see oli nagu muinasjutus. ja siis.. tulime me koju.. ma ei tea miks, aga ma olin nii surm väsinud. lugesin veel veits ja läksingi magama. kell oli pool seitse. penin äratuskella poole kaheksas, et ma ikka natuke üleval ka oleks. nii muidugi kui kell oli pool kaheksa, siis mina lülitasin kella välja ja magasin edasi. kell oli 11 kui ma siis üles ärkasin. käisin pesemas, vaatasin telekat ja pugesin uuesti voodisse. hommikul ärkasin kella 7 ajal üles.
eile, ehk esmaspäeval pesin oma kleidi ära, mängisin trompetit, käisin trennis ja lugesin ja.. kunagi tuli marianne koju ja ütles, et noh mis teeme, et me vöiks kinno minna. Falcot vaatama. falco oli üks pop- artist, kes on ja oli esimene, kes suutis USA-edetabelid vallutada. kui ta elu oli nagu paljudel pop staaridel ikka. narkootikumid, naised jne jne. ja siis ta suri autoavariisse. kui nüüd, kümme aastat edasi on ta jälle väga populaarseks saanud. vähemalt saksamaal ja austrias küll. see film rääkiski tema elust. iseenesest oli suht lahe film. tulime koju, käisin pesemas ja oma tuppa.
täna on ees asjade pakkimine, sest öhtul on ju hamburgi söit. ma juba nii tahan.
kalli
laupäeva hommikul pesin ma alumised aknad ära. ilm oli super. käisime mariannega veel poes, jala. hüppasime ka vanaema juurest läbi ja siis tulime koju. kunagi oli christoph minu juures ja siis läks ta ära. mina lugesin veel ja läksin magama.
pühapäeval oli mul terve päev aega oma kasuperega koos olla. kuna christoph on nädal aega suusatamas. hommikul käis marianne kirikus, mina lugesin raamatut. kui marianne koju tli, läksime me jalutama, noo tähendab tahtsime minna. robert lihtsalt helistas poole tee peal, et ta tuleb varsti. see tähendab et ta tahaks midagi süüa. nii me siis tulime koju ja tegime robertile süüa. riisi shampinjoni liha-veinikastmes. päris hea oli. peale sööki istusime auto peale ja söitsime jalitama. ming mäe(künka) otsa, mille körgus on 947 m. noo natuke körgem kui meie munamägi. igatahes oli vaade SUPER. sealt oli näha mägesid, mis on saltzburgis ja kirchdorfis. noo salzburg asub siit umbes 200 km kaugusel, kirchdorf küll natuke lähemal aga mägesid oli veel kaugemalegi näha. see oli.. mmmm.. nii kena. päike loojus ka samal ajal just. see oli nagu muinasjutus. ja siis.. tulime me koju.. ma ei tea miks, aga ma olin nii surm väsinud. lugesin veel veits ja läksingi magama. kell oli pool seitse. penin äratuskella poole kaheksas, et ma ikka natuke üleval ka oleks. nii muidugi kui kell oli pool kaheksa, siis mina lülitasin kella välja ja magasin edasi. kell oli 11 kui ma siis üles ärkasin. käisin pesemas, vaatasin telekat ja pugesin uuesti voodisse. hommikul ärkasin kella 7 ajal üles.
eile, ehk esmaspäeval pesin oma kleidi ära, mängisin trompetit, käisin trennis ja lugesin ja.. kunagi tuli marianne koju ja ütles, et noh mis teeme, et me vöiks kinno minna. Falcot vaatama. falco oli üks pop- artist, kes on ja oli esimene, kes suutis USA-edetabelid vallutada. kui ta elu oli nagu paljudel pop staaridel ikka. narkootikumid, naised jne jne. ja siis ta suri autoavariisse. kui nüüd, kümme aastat edasi on ta jälle väga populaarseks saanud. vähemalt saksamaal ja austrias küll. see film rääkiski tema elust. iseenesest oli suht lahe film. tulime koju, käisin pesemas ja oma tuppa.
täna on ees asjade pakkimine, sest öhtul on ju hamburgi söit. ma juba nii tahan.
kalli
reede, 15. veebruar 2008
Uuuuups!
kui ma siia end sisse logisin, mötlesin kaua aega, mis mu pass siin olla vöiks. nii kaua pole kirjutanud et endal on ka lausa jube. aga parem hilja kui mitte kunagi.
jaanuari algusest saadik olen ma suht iga päev Christophiga midagi teinud. esimesel koolinädala pödesin ka pisikest pöskkoopa pöletikku, aga see läks önneks ilma suuremate jamadeta mööda. 10 jaanuraril kirjutasin esimest korda elus kirjandi saksa keeles. köik olid sellest nii vaimustatud. minu kirjand teemal ''meine ersten Monate in Öserreich'' oli poulaarsem kui teised schularbeitid kokku. aga öpetaja kiitis mind, mis oli armas. 11 jaanuar oli christophi maturaball. see oli meeeletult löbus. kohale läksin ma koos christophi vanemate ja ta öega. tähendab nad tulid mulle järgi. ballil nägin ma ka juhuslikult oma klassivenda, kes ei suutnud oma silmi uskuda, et mina ka seal ballil olla vöiks. aga näed... igatahes ball möödus tantsimise ja christophi söprade tunma öppimisega. see oli lihtsalt kohutavalt löbus.
17 jaanuar tulid madleen ja maria minu poole. noo.. andke andeks, aga kui kolm eesti tüdrukut saavad austrias kokku, siis see on lihtsalt MEGA löbus. käisime kinos ''i am legend'' 'i vaatamas. see film.. ei olnd eriti mulle, ma ju ehmun iga asja peale. nii et ma sainult saingi seal toolipeal hüpelda.
laupäeavl küpsetasime terve päev igast asju pärmi taignast. öhtul läksime linzi, seal suutsime doonau ääres partidega rääkida ja siis tulime tagasi haidi. läksime musiheimi, kus oli.. naljakas. laupäeval käisime bowlingut mängimas. elu vinku oli. maria vöitis. see on lihtsalt alagaja önn. öhtul käisime saunas. nii mönus oli seal logeleda, kui me järsku avastasime, et meil on pool tundi rongini aega. see oli kiire. pool tundi oli aega, et pesema käia, riidesse panna ja meik ka veel. aga me oleme eestist ja me saame hakkama ;). löpuks me ikkagi rongiga ei söitnud vaid läksime jala trauni peole. jamh... sellest ajalugu vaikib. järgmisel hommikul käis maria kuskil kohvikus.. ;) ja siis nad läksidki. mina jäin tube koristama..sellest järgmine nädala möödus telefoni könedega, et mida mu pere kaasa peab vötma kui nad siia tulevad. ma ainult sellest suutsingi möelda. reedel ( 25 jaanuar) mul kooli polnud, vöi noh tähendab oli aga mina ei läinud. öhtul oli pfarrball. seal ma oleks koos marianne ja robertiga kuskil baaris töötama aga kuna seal niikuinii rahvast polnud, siis ma veetsin aega tantsides. see oli mönus.. ja nalja sai ka. koos KUSENitega.laupäev möödus koristamise tähe all, aga väga mönus oli koristada. pühapäeva hommikul oli pool viis äratus, sest ma pidin linzi minema. önneks viis marianne mind sinna ikka ära. rongis ei olnud veel midagi hullu, aga kui ma viini olin jöudnud ja lennujaama bussipeale istusin, tulid mul juba külmavärinad kahele. lennujaama jöudes käisin vetus ja jöudsin saabuvate lendude platsile( kohale ? kuidas seda eesti keeles öeldakse?). iagatahes oli mul veel aega veits. kuna sel päeval ja kellaajal oli seal vähe rahvast siis ma vötsin koha endale kohe väravate juures. panin oma jope väravale ja hoidsin kätega sellest raudväravast kinni. ma arvan, et see värav värises minuga koos. ma pole elus nii hullult ärevil olnud nagu ma olin siis. isegi siis mitte, kui ma üheksanda klassi löpus könet pidasin vöi üksköik kuna. see oli lihtsalt.. kirjeldamatu. löpuks nad siis tulid välja, nad- timo, mari, emme ja signe. kui nad emme ja signe mind nägid hakkasid nad kohe nutma. mina hakkasin ka. see oli lihtsalt liiga mönus. alguses oli aega ainult kallistamiseks ja musitamiseks. nii hea oli. vahepeal olid vaikusehetked, sest kui ikka pool aastat üksteist näind ei ole siis ei oska ju ka kohe millestki rääkida. söitsime siis tagasi viini ja mötlesime linna pääle minna, aga ilmaga meil vedas. selle poole aasta jooksul pole siin kunagi nii hullu ilma olnd, kui tookord oli. vihma/rahet sadas, tuul oli meeletu ja külm oli ka. söitsime siis linzi, kus me pidime umbes poolteist tundi rongi ootama, sest pühapäeviti rongid ei söida tava liinipidi. önnelikult koju jöudes kobisime me magama. tähendab magada ma ei saanud, sest jutte oli ju palju, mida rääkida oli vaja. öhtul tegi marianne meile öhtusööki, peale mida kobisime uuesti voodisse. esmaspäev möödus shopates. käisime plus citys raha laristamas. öhtul oli jälle suur öhtusöök, kuhu tulid ka robert ja christoph. emme oli christophle nipernaadi toonud. ta ainult sellest räägiki mulle koguaeg, et ta tahaks seda juba proovida, aga ta ei tee seda üksi. ikka minuga koos. teisipäeval käisime marianne ja minu perega linzis. ilm oli super. kevadilm. lilled öitsesid, päike oli taevas, ilm oli soe. öhtul käisime mu onu juures söömas ja mängisime mariga squaschi. kolmapäev oli see kauaoodatud päev, suusatamine. see oli lihtsalt super lahe. marimal oli ka nagu hull seal mäe peal. vahepeal ehmatas lausa äragi. aga see oli lihtsalt super. neljapäval käisime minu külas ( linnas) shoppamas. ja too päev tegime ka süüa. kartulivormi. ja magustoiduks tegime küpsise torti. te lihtsalt ei kujuta ette kui head need vöivad olla.. reedel käisime uuesti kunagi pärastlöunas shoppamas. aga see päev oli rohkem niisama. mängisime aliast ja rääkisime juttu ja. olime lihtsalt mönusad. öhtul käisime Pöstlingbergil söömas. see oli.. super. vaata ülevalt mäeotsast linzile. saatseks mängib klaverimängija vaikselt klaverit. see restoran oli üldse siukene hästi maitsekas ja rahulik. ja meile sattus ja lihtatsalt suurepärane kelner. öösel koju jöudes kobisime kohe magama ja hommikul oli kell neli äratus. söime ja oligi viini söit. saatsin nad roongile ja tegin viimased kallid musid. terve see nädal saatis mind ainult naer ja rööm. ja naer ja naer ja naer. ma arvan et ma pole selle poole aasta sees nii palju kokku naernud, nagu ma naersin selle nädala jooksul. see nädal oli lihtsalt VÖRRATU. wunderbar. ma loodan, et nad saavad nüüd natuke paremini aru, mis elu ma siin elan ja kuidas asjad toimivad. ma armastan neid väga!
laupäeval magasin ja koristasin tube. öhtul oli faschingsitzung. see oli küll päris naljakas. algul pea neli tundi oli mingi näidendi moodi, aga see oli MEGA naljakas. pärast tansisime jälle ja jöudsin kunagi öösel jälle koju. pühapäev olin terve päeva kuldmütsikeste söömisel. olin kohvikus ja andsin kohvi. haha. ja ma kandsin austria rahvusriideid. kleiti ja valget pluusi ja pölle. ma nägin välja nagu austrelane.
4. veebruar- kooli ütles saksa keeles öpetaja et ma saan saksa keele poolassta ühe, ma olin ainuke üks terves klassis, eriti mönus. pärastlöunal käisime jalutamas, ilm oli super. 15 kraadi, tuult polnud ja päike paistis. paremat ilma annab soovida. teisipäeval oli faschingdienstag, kus ma oma orkestriga käisime mängimas. sel päeval on traditisoon ennast kellekski riietuda, mina olin nunn. hahaaa. mängisime igast asutustes- koolides, lasteaedades, bankades, juukurites.... aga löbus oli. neljapäeval tulid madleen ja maria minu poole, et reede hommikul yfu seminarile söita. linzis käisime veel poest läbi ja.. see oli super lahe. äge oli vaadata, kuidas köik järsku saksa keelt räägivad. kes halvemini, kes paremini aga köik suudavad ennast välhendada. nii et need järgmised kolm päeva möödusidki seal.
see nädal on olnud nagu ta on olnud. kolmapäeval koolis ei käinud, vaid käisin jalutamas, eile oli söbrapäev, mida siin ei tähistata. mina sain küll lilled ja käisime kinos aga.. üldiselt seda ei tähistata.
täna oli koolis viimane päev. vaheaeg hakkab. täna öhtul on mul kooliball. ma nii tahan juba sinna minna. paari tunni pärast saabki.
aga muidu läheb mul väga hästi. vahetuspere on normaalne, elu on super, koolis läheb hästi.. lihtsalt. mönus.
täna ütles gw öpetaja, et ma vöik eesti kohta referaadi teha, et tema on sellest hullult huvitadtud. mina ka ;)
ok. kirjutan siia nüüd tihedamini. LUBAN!
ciao.
kirjutage, joonistage mulle ikka ;)
teie Liisl
jaanuari algusest saadik olen ma suht iga päev Christophiga midagi teinud. esimesel koolinädala pödesin ka pisikest pöskkoopa pöletikku, aga see läks önneks ilma suuremate jamadeta mööda. 10 jaanuraril kirjutasin esimest korda elus kirjandi saksa keeles. köik olid sellest nii vaimustatud. minu kirjand teemal ''meine ersten Monate in Öserreich'' oli poulaarsem kui teised schularbeitid kokku. aga öpetaja kiitis mind, mis oli armas. 11 jaanuar oli christophi maturaball. see oli meeeletult löbus. kohale läksin ma koos christophi vanemate ja ta öega. tähendab nad tulid mulle järgi. ballil nägin ma ka juhuslikult oma klassivenda, kes ei suutnud oma silmi uskuda, et mina ka seal ballil olla vöiks. aga näed... igatahes ball möödus tantsimise ja christophi söprade tunma öppimisega. see oli lihtsalt kohutavalt löbus.
17 jaanuar tulid madleen ja maria minu poole. noo.. andke andeks, aga kui kolm eesti tüdrukut saavad austrias kokku, siis see on lihtsalt MEGA löbus. käisime kinos ''i am legend'' 'i vaatamas. see film.. ei olnd eriti mulle, ma ju ehmun iga asja peale. nii et ma sainult saingi seal toolipeal hüpelda.
laupäeavl küpsetasime terve päev igast asju pärmi taignast. öhtul läksime linzi, seal suutsime doonau ääres partidega rääkida ja siis tulime tagasi haidi. läksime musiheimi, kus oli.. naljakas. laupäeval käisime bowlingut mängimas. elu vinku oli. maria vöitis. see on lihtsalt alagaja önn. öhtul käisime saunas. nii mönus oli seal logeleda, kui me järsku avastasime, et meil on pool tundi rongini aega. see oli kiire. pool tundi oli aega, et pesema käia, riidesse panna ja meik ka veel. aga me oleme eestist ja me saame hakkama ;). löpuks me ikkagi rongiga ei söitnud vaid läksime jala trauni peole. jamh... sellest ajalugu vaikib. järgmisel hommikul käis maria kuskil kohvikus.. ;) ja siis nad läksidki. mina jäin tube koristama..sellest järgmine nädala möödus telefoni könedega, et mida mu pere kaasa peab vötma kui nad siia tulevad. ma ainult sellest suutsingi möelda. reedel ( 25 jaanuar) mul kooli polnud, vöi noh tähendab oli aga mina ei läinud. öhtul oli pfarrball. seal ma oleks koos marianne ja robertiga kuskil baaris töötama aga kuna seal niikuinii rahvast polnud, siis ma veetsin aega tantsides. see oli mönus.. ja nalja sai ka. koos KUSENitega.laupäev möödus koristamise tähe all, aga väga mönus oli koristada. pühapäeva hommikul oli pool viis äratus, sest ma pidin linzi minema. önneks viis marianne mind sinna ikka ära. rongis ei olnud veel midagi hullu, aga kui ma viini olin jöudnud ja lennujaama bussipeale istusin, tulid mul juba külmavärinad kahele. lennujaama jöudes käisin vetus ja jöudsin saabuvate lendude platsile( kohale ? kuidas seda eesti keeles öeldakse?). iagatahes oli mul veel aega veits. kuna sel päeval ja kellaajal oli seal vähe rahvast siis ma vötsin koha endale kohe väravate juures. panin oma jope väravale ja hoidsin kätega sellest raudväravast kinni. ma arvan, et see värav värises minuga koos. ma pole elus nii hullult ärevil olnud nagu ma olin siis. isegi siis mitte, kui ma üheksanda klassi löpus könet pidasin vöi üksköik kuna. see oli lihtsalt.. kirjeldamatu. löpuks nad siis tulid välja, nad- timo, mari, emme ja signe. kui nad emme ja signe mind nägid hakkasid nad kohe nutma. mina hakkasin ka. see oli lihtsalt liiga mönus. alguses oli aega ainult kallistamiseks ja musitamiseks. nii hea oli. vahepeal olid vaikusehetked, sest kui ikka pool aastat üksteist näind ei ole siis ei oska ju ka kohe millestki rääkida. söitsime siis tagasi viini ja mötlesime linna pääle minna, aga ilmaga meil vedas. selle poole aasta jooksul pole siin kunagi nii hullu ilma olnd, kui tookord oli. vihma/rahet sadas, tuul oli meeletu ja külm oli ka. söitsime siis linzi, kus me pidime umbes poolteist tundi rongi ootama, sest pühapäeviti rongid ei söida tava liinipidi. önnelikult koju jöudes kobisime me magama. tähendab magada ma ei saanud, sest jutte oli ju palju, mida rääkida oli vaja. öhtul tegi marianne meile öhtusööki, peale mida kobisime uuesti voodisse. esmaspäev möödus shopates. käisime plus citys raha laristamas. öhtul oli jälle suur öhtusöök, kuhu tulid ka robert ja christoph. emme oli christophle nipernaadi toonud. ta ainult sellest räägiki mulle koguaeg, et ta tahaks seda juba proovida, aga ta ei tee seda üksi. ikka minuga koos. teisipäeval käisime marianne ja minu perega linzis. ilm oli super. kevadilm. lilled öitsesid, päike oli taevas, ilm oli soe. öhtul käisime mu onu juures söömas ja mängisime mariga squaschi. kolmapäev oli see kauaoodatud päev, suusatamine. see oli lihtsalt super lahe. marimal oli ka nagu hull seal mäe peal. vahepeal ehmatas lausa äragi. aga see oli lihtsalt super. neljapäval käisime minu külas ( linnas) shoppamas. ja too päev tegime ka süüa. kartulivormi. ja magustoiduks tegime küpsise torti. te lihtsalt ei kujuta ette kui head need vöivad olla.. reedel käisime uuesti kunagi pärastlöunas shoppamas. aga see päev oli rohkem niisama. mängisime aliast ja rääkisime juttu ja. olime lihtsalt mönusad. öhtul käisime Pöstlingbergil söömas. see oli.. super. vaata ülevalt mäeotsast linzile. saatseks mängib klaverimängija vaikselt klaverit. see restoran oli üldse siukene hästi maitsekas ja rahulik. ja meile sattus ja lihtatsalt suurepärane kelner. öösel koju jöudes kobisime kohe magama ja hommikul oli kell neli äratus. söime ja oligi viini söit. saatsin nad roongile ja tegin viimased kallid musid. terve see nädal saatis mind ainult naer ja rööm. ja naer ja naer ja naer. ma arvan et ma pole selle poole aasta sees nii palju kokku naernud, nagu ma naersin selle nädala jooksul. see nädal oli lihtsalt VÖRRATU. wunderbar. ma loodan, et nad saavad nüüd natuke paremini aru, mis elu ma siin elan ja kuidas asjad toimivad. ma armastan neid väga!
laupäeval magasin ja koristasin tube. öhtul oli faschingsitzung. see oli küll päris naljakas. algul pea neli tundi oli mingi näidendi moodi, aga see oli MEGA naljakas. pärast tansisime jälle ja jöudsin kunagi öösel jälle koju. pühapäev olin terve päeva kuldmütsikeste söömisel. olin kohvikus ja andsin kohvi. haha. ja ma kandsin austria rahvusriideid. kleiti ja valget pluusi ja pölle. ma nägin välja nagu austrelane.
4. veebruar- kooli ütles saksa keeles öpetaja et ma saan saksa keele poolassta ühe, ma olin ainuke üks terves klassis, eriti mönus. pärastlöunal käisime jalutamas, ilm oli super. 15 kraadi, tuult polnud ja päike paistis. paremat ilma annab soovida. teisipäeval oli faschingdienstag, kus ma oma orkestriga käisime mängimas. sel päeval on traditisoon ennast kellekski riietuda, mina olin nunn. hahaaa. mängisime igast asutustes- koolides, lasteaedades, bankades, juukurites.... aga löbus oli. neljapäeval tulid madleen ja maria minu poole, et reede hommikul yfu seminarile söita. linzis käisime veel poest läbi ja.. see oli super lahe. äge oli vaadata, kuidas köik järsku saksa keelt räägivad. kes halvemini, kes paremini aga köik suudavad ennast välhendada. nii et need järgmised kolm päeva möödusidki seal.
see nädal on olnud nagu ta on olnud. kolmapäeval koolis ei käinud, vaid käisin jalutamas, eile oli söbrapäev, mida siin ei tähistata. mina sain küll lilled ja käisime kinos aga.. üldiselt seda ei tähistata.
täna oli koolis viimane päev. vaheaeg hakkab. täna öhtul on mul kooliball. ma nii tahan juba sinna minna. paari tunni pärast saabki.
aga muidu läheb mul väga hästi. vahetuspere on normaalne, elu on super, koolis läheb hästi.. lihtsalt. mönus.
täna ütles gw öpetaja, et ma vöik eesti kohta referaadi teha, et tema on sellest hullult huvitadtud. mina ka ;)
ok. kirjutan siia nüüd tihedamini. LUBAN!
ciao.
kirjutage, joonistage mulle ikka ;)
teie Liisl
esmaspäev, 7. jaanuar 2008
uups
Alustan siis 21.-st detsembrist. See oli reede. Hommikul oli koolis esimene tund füüsika, mis kestis meie röömuks köigest pool tundi. peale seda läks terve kool kirikusse. seal oli jumalateenistus koos laulude, luuletuste, könede ja joonistustega. ühesönaga igav. tulin üksi koju, teadmisega, et öhtul saab peole. selle vahepealse aja sisustasin kingituste ja asjade pakkimisega. igatahes kell 18.10 läks rong linzi. arvestasin alguses, et rong tuleb öige ajaliselt ja ma jöuan ilusti järgmisele rongile. aga muidugi, siis kui rong ei tohiks hilineda, siis seda ta teeb. aga löpuks lahenes köik ilusti. jöudsin viimasena rongile, ise löötsutades. ma olin platvormide otsimisel päris palju jooksnud. rongis sain oma klassikaaslastega kokku. summerausse söitsime üle tunni aja ja siis olimegi kohal. marlene ja ta isa tulid meile vastu. kui meie sinna jöudsime, siis istusid suurestoas juba osad minu klassikaaslased ja marlene pere. ja pidu läkski lahti. kunagi kella kahe ajal arvas keegi, et vöiks lövikuningat vaatama hakata. möeldud, tehtud. niisiis möödus osa ööst multika seltsis. hommikul ärkasin selle peale, kui fruchti ütles oma kähiseval häälel '' wasser, wasser'' . kella kümne ajal söitsin tagasi linzi ja kell 12 olin kodus.
siis käisin christophiga kinos ''miks mehed ei kuula ja naised halvasti pargivad'' vaatamas. ütleme, et film oli keskpärane.
23. detsember oli koristamispäev. öigemini koristasin mina oma toa ja marianne ülejäänud. vahepeal tegin ma valge daami tordi ära. kella neljaks oli maja puhas. siis läksime mingit jöuluetendust vaatama, mis toimus väljas. koju jäudes olin ma suht läbikülmunud. aga önneks sai sauna.
esmaspäeval, 24. detsembril üles ärgates nägin kuuske meie koridoris, mis oli pooleldi ära ehitud. panin ennast riidesse ja aitasin löpuni ehtida. peale seda läksin sööma ja lugesin oma artikli läbi, mis oli ajalehe esikaanel. löunasöögi ajal sain ma Signe käest paki kätte, vot see oli armas. edasi oli päev väga möttetu. vaatasin telekat ja tegin pizzarullid ära. marianne ka magas ja gloriaga olid lood nagu nad ikka olid. kui marianne üles ärkas, hakkas ta rääkima, mida ma vöin ja mida ei vöi selga panna. öhtul läks Marianne varem vanaema juurde, kuhu meie läksime hiljem. kui ma olin ennast enamvähem valmis sättinud, tulid mul pisarad vahepeal silma. see ei olnud üldse tavapärasne jöululaupäev... jöuludeks oli mu lööve näol ka päris hulluks läinud. kui ma Oma juurde läksime, oli christoph mulle kingituse kätnud. nii armas. oma juures söime, siis mängiti klaverit ja viiulit ja teies lööritasid kaasa. mina mängisin klaverit koos verenaga, kes mängis viiulit. see oli minu meelest armas. siis oli aeg christkindi käes, ehk kingituste aeg. siis istuti laua ümber ja joodi veini ja söödi keekse. kell 10 hakkas kirikus jumalateenistus. kui see läbi, jöime punschi. koju jöudsime umbes 12 ajal, kui oligi aeg voodisse minna.
25 detember. kell 12 tulid oma & opa meie poole löunasöögile. kella kahe ajal tuli roberti noorem tütar oma perega. kella kolme ajal vanem tütar. siis oli uuesti aega kingitusi saada. öhtul mängisime mingit lauamängu. mina vöitsin.
kolmapäeva kasutegur oli 0. päeval käisime mariannega jalutamas ja öhtul olin christophi pool. kui ma koju hakkasin tulema, sain niciga kokku ( kes on mu dirigent) ja see oli kuidagi... imelik. ta tahtis mind koju viia. aga ma ei lasknud.
neljapäeval käisin hommikul korra arsti juures oma nöonahaga, aga kuna siis oli nii pikk järjekord, siis kutsuti öhtul tagasi. pidin kaasa vötma ID-kaardi ja haigekassakaardi koopia. vahepeal kirjutsin kirju ja siis käisin postkontoris kirju saatmas ja siis läksin marianne juurde paljundama ja siis arsti juurde. seal oli naljakas. härra doktor istus maha ja küsis, et mis siis viga. näitasin näpuga näole ja samal ajal ütlesin, et see ongi viga. ta töstis siis oma pilgu ja küsis, et mis asi see on. nnoo anna andeks, aga ma ju ei tea. siis ta kirjutas mingi rohu ja ütles, et nädala pärast peaks ära minema. käisin siis apteegis ja pärast läksin kinno '' hitman'i'' vaatamas.hea film oli. kui me hakkasime koju söitma, siis tuli välja, et busse enam ei söida. tulime siis jala koju. umbes tund aega.
seda mida ma too reede tegin, seda ma ei tea absoluutselt. ma tean, et ma magasin kaua ja siis käisin vannis, aga edasi... ei tea. öhtul otsustasin madleeniga suustama minna.
laupäeva hommikul ärkasin kell kaheksa üles ja olin veits ärevil. ikkagi alpidesse suusatama. sain robertiga linzi ja seal edasi läksin rongiga welsi. sealt vöesti mind juba peal ja söitsime hinterstoderisse, kus ilm oli super. päike paistis, öhk oli soe. vahepeal käisime madleeniga punschi joomas ja emmele-issile helistamas, et ma olen ikkagi alpides suusatamas. madleeni juures saime me kaks kutse kellegi sünnipäevale. löbus oli. vöi mis madleen?
hommikul magasime kella 10-ni. siis kunagi saime löunasöök ja siis oligi kojusöit. siis käisin christphi pool, mängisime need for speedi ja rääkisime niisama.
31. detsembril olin ma hommikul järjekordselt üksi kodus. käisin peale löunat musiheimis, ja koju tulles oli gloria kodus. ta tegi mingeid ettevalmistusi, peoks millest ma olin natuke marianne käest kuulnud. küsusin, et kas ma äkki saan aidata, aga seda ma ei saanud. kunagi hakkas mingit rahvast meie juurde tulema ja ma sain aru, et see pidu pole minu jaoks. kunagi tuli christoph minu juurde ja kutsus mind trauni peole. mulle tundus see päris normaalse pakkumisena. seal oli pidu suht normaalne. koju jöudes sain hullu shoki. esiteks oli maja mingeid vööraid noori täis. maja oli nagu läbu. aga... siis.. läksin ma oma tuppa ja sealt oli nagu söda üle käinud. voodi oli sassi, asjad mööda tuba laiali.. ühesönaga... nöme. käisin siis pesemas, tegin veits oma tuba korda ja läksin magama.
1 jaanuari hommikul mötlesin, et kuna mina seal peol polnud, siis mina ei pea ka koristama. niisiis mina magasin veits kauem. siis vaatasin telekat ja kunagi käisin christophi pool.
kolmapäeval käisin hommikul suht vara jooksmas. ja ega muud eriti ei teinudki too päev.
neljapäeval käisin hommikul postkotoris, siis ujumas, ja siis kutsus madleen mind suusatama. öhtul läksin siis madleeni juurde. käisime mingis pubis teed joomas, kus oli üks naljakas tädi. ta käis ringi ja näitas köikidele mingit pildi, aga meid oli hoiatatud, et me ei tohi tast välja teha, aga see oli nii naljakas. öösel ma magada ei saanud, ma olin haigeks ja suht jäänud. anna andeks madleen, et ma sind peksin öösel..
hommikul söitsim kasbergi. ilm oli kena, suusatada mönus. aga enesetunne oli suht paha. ma pidin traunis ümber istuma, aga sinna toodi mulle sooja teed, et ma ei külmetaks. koju tulles tegin endale sooja/kuuma vanni ja ütlesin gloriale ''head aega''.
5 jaanuaril vaatasin suusatamist, siis oli christoph minu pool ja siis magasin veits, et äkki läheb tervis paremaks ja ma saan ballile minna. oli nii. nii et öhtul oli ball. sain jälle oma kleidikest näidata, aga tantsida ei saanud, sest ma olin ikka suht haige. aga ballil oli lahe. nii nii armas.
pühapäeval vaatasin tour de skid. siis tegime süüa. käisime pangas korra ja siis vanaema juures. siis käisime jalutamas ja tegime endale telekaöhtu.
täna oli jälle kool .nää. ma ei taha
aga ei ole palju, kui jälle vabad päevad MUL tulevad
olge tublid.
teie Liisbet
siis käisin christophiga kinos ''miks mehed ei kuula ja naised halvasti pargivad'' vaatamas. ütleme, et film oli keskpärane.
23. detsember oli koristamispäev. öigemini koristasin mina oma toa ja marianne ülejäänud. vahepeal tegin ma valge daami tordi ära. kella neljaks oli maja puhas. siis läksime mingit jöuluetendust vaatama, mis toimus väljas. koju jäudes olin ma suht läbikülmunud. aga önneks sai sauna.
esmaspäeval, 24. detsembril üles ärgates nägin kuuske meie koridoris, mis oli pooleldi ära ehitud. panin ennast riidesse ja aitasin löpuni ehtida. peale seda läksin sööma ja lugesin oma artikli läbi, mis oli ajalehe esikaanel. löunasöögi ajal sain ma Signe käest paki kätte, vot see oli armas. edasi oli päev väga möttetu. vaatasin telekat ja tegin pizzarullid ära. marianne ka magas ja gloriaga olid lood nagu nad ikka olid. kui marianne üles ärkas, hakkas ta rääkima, mida ma vöin ja mida ei vöi selga panna. öhtul läks Marianne varem vanaema juurde, kuhu meie läksime hiljem. kui ma olin ennast enamvähem valmis sättinud, tulid mul pisarad vahepeal silma. see ei olnud üldse tavapärasne jöululaupäev... jöuludeks oli mu lööve näol ka päris hulluks läinud. kui ma Oma juurde läksime, oli christoph mulle kingituse kätnud. nii armas. oma juures söime, siis mängiti klaverit ja viiulit ja teies lööritasid kaasa. mina mängisin klaverit koos verenaga, kes mängis viiulit. see oli minu meelest armas. siis oli aeg christkindi käes, ehk kingituste aeg. siis istuti laua ümber ja joodi veini ja söödi keekse. kell 10 hakkas kirikus jumalateenistus. kui see läbi, jöime punschi. koju jöudsime umbes 12 ajal, kui oligi aeg voodisse minna.
25 detember. kell 12 tulid oma & opa meie poole löunasöögile. kella kahe ajal tuli roberti noorem tütar oma perega. kella kolme ajal vanem tütar. siis oli uuesti aega kingitusi saada. öhtul mängisime mingit lauamängu. mina vöitsin.
kolmapäeva kasutegur oli 0. päeval käisime mariannega jalutamas ja öhtul olin christophi pool. kui ma koju hakkasin tulema, sain niciga kokku ( kes on mu dirigent) ja see oli kuidagi... imelik. ta tahtis mind koju viia. aga ma ei lasknud.
neljapäeval käisin hommikul korra arsti juures oma nöonahaga, aga kuna siis oli nii pikk järjekord, siis kutsuti öhtul tagasi. pidin kaasa vötma ID-kaardi ja haigekassakaardi koopia. vahepeal kirjutsin kirju ja siis käisin postkontoris kirju saatmas ja siis läksin marianne juurde paljundama ja siis arsti juurde. seal oli naljakas. härra doktor istus maha ja küsis, et mis siis viga. näitasin näpuga näole ja samal ajal ütlesin, et see ongi viga. ta töstis siis oma pilgu ja küsis, et mis asi see on. nnoo anna andeks, aga ma ju ei tea. siis ta kirjutas mingi rohu ja ütles, et nädala pärast peaks ära minema. käisin siis apteegis ja pärast läksin kinno '' hitman'i'' vaatamas.hea film oli. kui me hakkasime koju söitma, siis tuli välja, et busse enam ei söida. tulime siis jala koju. umbes tund aega.
seda mida ma too reede tegin, seda ma ei tea absoluutselt. ma tean, et ma magasin kaua ja siis käisin vannis, aga edasi... ei tea. öhtul otsustasin madleeniga suustama minna.
laupäeva hommikul ärkasin kell kaheksa üles ja olin veits ärevil. ikkagi alpidesse suusatama. sain robertiga linzi ja seal edasi läksin rongiga welsi. sealt vöesti mind juba peal ja söitsime hinterstoderisse, kus ilm oli super. päike paistis, öhk oli soe. vahepeal käisime madleeniga punschi joomas ja emmele-issile helistamas, et ma olen ikkagi alpides suusatamas. madleeni juures saime me kaks kutse kellegi sünnipäevale. löbus oli. vöi mis madleen?
hommikul magasime kella 10-ni. siis kunagi saime löunasöök ja siis oligi kojusöit. siis käisin christphi pool, mängisime need for speedi ja rääkisime niisama.
31. detsembril olin ma hommikul järjekordselt üksi kodus. käisin peale löunat musiheimis, ja koju tulles oli gloria kodus. ta tegi mingeid ettevalmistusi, peoks millest ma olin natuke marianne käest kuulnud. küsusin, et kas ma äkki saan aidata, aga seda ma ei saanud. kunagi hakkas mingit rahvast meie juurde tulema ja ma sain aru, et see pidu pole minu jaoks. kunagi tuli christoph minu juurde ja kutsus mind trauni peole. mulle tundus see päris normaalse pakkumisena. seal oli pidu suht normaalne. koju jöudes sain hullu shoki. esiteks oli maja mingeid vööraid noori täis. maja oli nagu läbu. aga... siis.. läksin ma oma tuppa ja sealt oli nagu söda üle käinud. voodi oli sassi, asjad mööda tuba laiali.. ühesönaga... nöme. käisin siis pesemas, tegin veits oma tuba korda ja läksin magama.
1 jaanuari hommikul mötlesin, et kuna mina seal peol polnud, siis mina ei pea ka koristama. niisiis mina magasin veits kauem. siis vaatasin telekat ja kunagi käisin christophi pool.
kolmapäeval käisin hommikul suht vara jooksmas. ja ega muud eriti ei teinudki too päev.
neljapäeval käisin hommikul postkotoris, siis ujumas, ja siis kutsus madleen mind suusatama. öhtul läksin siis madleeni juurde. käisime mingis pubis teed joomas, kus oli üks naljakas tädi. ta käis ringi ja näitas köikidele mingit pildi, aga meid oli hoiatatud, et me ei tohi tast välja teha, aga see oli nii naljakas. öösel ma magada ei saanud, ma olin haigeks ja suht jäänud. anna andeks madleen, et ma sind peksin öösel..
hommikul söitsim kasbergi. ilm oli kena, suusatada mönus. aga enesetunne oli suht paha. ma pidin traunis ümber istuma, aga sinna toodi mulle sooja teed, et ma ei külmetaks. koju tulles tegin endale sooja/kuuma vanni ja ütlesin gloriale ''head aega''.
5 jaanuaril vaatasin suusatamist, siis oli christoph minu pool ja siis magasin veits, et äkki läheb tervis paremaks ja ma saan ballile minna. oli nii. nii et öhtul oli ball. sain jälle oma kleidikest näidata, aga tantsida ei saanud, sest ma olin ikka suht haige. aga ballil oli lahe. nii nii armas.
pühapäeval vaatasin tour de skid. siis tegime süüa. käisime pangas korra ja siis vanaema juures. siis käisime jalutamas ja tegime endale telekaöhtu.
täna oli jälle kool .nää. ma ei taha
aga ei ole palju, kui jälle vabad päevad MUL tulevad
olge tublid.
teie Liisbet
neljapäev, 20. detsember 2007
ohsaa. alustan oma elukesest kirjutamist siis kümnendast detsembrist, mis oli esmaspäev.
peale kooli läksin ma korra poodi, et nänni eestisse saata. läksin ja siis sain nii muuseas korra christophiga kokku. löpuks kui koju jöudsin, polnud ma mitte midagi ostnud ja ma suutsin kaks tundi Billas olla. :D
teisipäeval magasin sisse. marianne äratas mind 6.50 üles. lootusetult hilja. läksin hilisema rongiga kooli. peale kooli käisin james bondi vaatamas. noo on ikka tropp film. ega ma seda filmi väga palju ei näinudki, aga naljakas oli ikka.
kolmapäeval läksin ka hiljem kooli, sest teised kirjutasid religioonis testi. kolmapäeval olid kehalised. me tegime seal massasi. see oli nii nii nii mönus. peale kooli mötlesin linzi tagasi söita, sest neljapäeva hommikul tuli madleen ja me pidime hommikul küpsetama. nii et kui marianne koju tulin, ütles et ma lähen linzi. tema muidugi arvas, et ma saan kellegiga kokku. aga ta pakkun välja variandi, et me läheks koos poodi. möeldud, tehtud. nii et siis käisin mariannega poes süüa ostmas.
hommikul sain veits kauem magada, sest kooli ma ei läinud. madleen tuli minu poole. saime umber tund aega kodus olla, kingid vahetada ja siis tuli madleen minuga kaasa proovi. see hakkas kell 11.15 mingis kirikus, millest mul polnud örna aimugi, kus see olla vöiks. läksime algul mu kooli juurde, et vötan noodid ja saan klassiga kokku. aga kooli jöudes polnud mu klassi enam seal. läksin siis motzartisse tagasi, seal nägin juba möndasin koorikaaslasi, nii et oli veits kindlam olla. jöudsime kirikusse, oli proov ja siis käisime veel korra poes ja siis koju kokkama. enne seda söime tarta putru. me ikka pidime köik asjad ära kokkama, mis me möelnud olime. kuut asja. vahepeal tuli meil kahest munast puudus.:D siis madleen ütles, et ma peaks christophile helistama. mina muidugi ei teinud seda. madleen saatis talle sönumi, et ta tuleks ja vötaks kaks muna kaasa. ja ta tuligi kahe munaga. meie küpsetamise ajal oli meil läpakas all ja eesti muusika käis. siis otsustas patricia meie poole tulla. ma sain shoki. köik oli laiali. meie küpsetasime, heibl oli meie pool. jess ühesönaga. pärast tulu veel gloria ja umbes kuue ajal läksime siis tagasi linna. sest mul oli kontsert. mina arvan, et ilus oli. stumpi laulis soolot ja puha. lausa kaks korda. peale seda käisime korraks mu klassiga väljas ja koju tuttu.
reede hommikul, kui madleen veel magas, käisin mina solaariumis ja siis läksin üles ennast riidesse panema. madleen oli ka üles ärkand. siis söime hommikust ja meie kokkamine vöis edasi minna. siis avastas madleen, et talle ei meeldi ikka see pärmi tainas. siis läksime uut ostma. vahel tundus küll, et asi läheb väga väga kiireks. noo muidugi ei jöudnud me oma lumehelbekesi teha ja retseptide kirjutamisest ei tulnud ka midagi välja, aga iseenesest jöudsime ikka oma asjadega valmis. läksime siis linzi, suur sprodikott küpsetisi täis. :D. olime köige esimesed, kes sinna jöuddsin. nii saime natuke majaga tuvust teha. tegelikult köögiga. siis hakkas inimesi tulema. raoul tuli ka. temaga sai nalja. igatahes löpuks tulid kokku minu kasupere, madleen ja raoul ja siis üfu tegelased. aga meil sai nalja. vahel käisin ma claudiga rääkimas. ( ma ei taha sellest rääkida) . aga selle aja jooksul oli ära otsustatud, et raoul tuleb meie juurde ööseks ja meie kolm vahetusöpilast läheme välja. alustasime siis oma ringi cheeese'ga. peale seda läksime altstadt'i. tulime taksoga koju ja tuttu. hommikul oli kell 5.50 äratus, sest raoul pidi koju minema. siis sain magada tunnikese ja siis ärkas madleen. peale madleeni ära minekut koristasin oma kohutava seapesa toas ära ja marianne tuli koju. ta muidugi tundis huvi, et mis ma claudiaga rääkisin. rääkisin siis ära. tal oli hea meel, kui ma ütlesin, et ma veel jään siia perre. ei tea kui kauaks, aga praegu veel jään. siis käisin üksi poes ja peale seda hakkasin vannituba koristama. olin dussikabiini jöudnud ja siis ma suutis dussi käima panna ja ma sain hea vee pahmaka endale keale. siis läksime linzi jöululaadale ja peale seda orkestri jöulupeole.
pühapäveal käisime kuldmütsikesetga austrias ringi. ma nägin seda töelist austriat, mida ma olin endale ette kujutanud. armas oli. aga külm
esmaspäev. KOHUTAV ÖHTU
teisipäeval sain neli kuud täis. neli kuud tagasi oli ma tallinna lennujaamas. peale kooli läksin kasutädi poole, peale seda olin christphiga väljas.ütlesin, et pean oma küüsi lakkuma. ( ma mötlesin lakkima, nüüd ta naerab mu üle koguaeg) alates kella poole kuuest oli NUTT NUTT NUTT ja viha ja ...
kolmapäeva hommikul läskin kooli aga kooli ma ei jöudnud. jöudsin hoopis welsi, kus ma sain madeeniga kokku. armas oli. ma ei saanud oma tujuga lihtsalt kooli minna. ''koolist'' koju tulles, nägin uut telekat ja tolmuimejat. siis tuli robert ja me läksime shoppama.
peale seda tulin koju, käisin pesemas ja tuli ajakirjanik ,minust intervjuud tegema. mina önneks ei pidanud eriti midagi ütlema, küsiti gloria ja marinanne käest ka. aga see intervjuu ilmub 24 detsember. ja siis issi helistas ja..
asi on selles, et vahepeal on ikka eriti hull siin olla. ( siin majas)
aga ega midagi. hea et mul on omad söbrad, kellega ma saan koos olla ja helistada.
andke andeks, et see blogi nii lühike on, aga ma ei hakka neid vastikuid päevi siia kirjutama
viie nädala pärast ;)
olge tublid
ciao
peale kooli läksin ma korra poodi, et nänni eestisse saata. läksin ja siis sain nii muuseas korra christophiga kokku. löpuks kui koju jöudsin, polnud ma mitte midagi ostnud ja ma suutsin kaks tundi Billas olla. :D
teisipäeval magasin sisse. marianne äratas mind 6.50 üles. lootusetult hilja. läksin hilisema rongiga kooli. peale kooli käisin james bondi vaatamas. noo on ikka tropp film. ega ma seda filmi väga palju ei näinudki, aga naljakas oli ikka.
kolmapäeval läksin ka hiljem kooli, sest teised kirjutasid religioonis testi. kolmapäeval olid kehalised. me tegime seal massasi. see oli nii nii nii mönus. peale kooli mötlesin linzi tagasi söita, sest neljapäeva hommikul tuli madleen ja me pidime hommikul küpsetama. nii et kui marianne koju tulin, ütles et ma lähen linzi. tema muidugi arvas, et ma saan kellegiga kokku. aga ta pakkun välja variandi, et me läheks koos poodi. möeldud, tehtud. nii et siis käisin mariannega poes süüa ostmas.
hommikul sain veits kauem magada, sest kooli ma ei läinud. madleen tuli minu poole. saime umber tund aega kodus olla, kingid vahetada ja siis tuli madleen minuga kaasa proovi. see hakkas kell 11.15 mingis kirikus, millest mul polnud örna aimugi, kus see olla vöiks. läksime algul mu kooli juurde, et vötan noodid ja saan klassiga kokku. aga kooli jöudes polnud mu klassi enam seal. läksin siis motzartisse tagasi, seal nägin juba möndasin koorikaaslasi, nii et oli veits kindlam olla. jöudsime kirikusse, oli proov ja siis käisime veel korra poes ja siis koju kokkama. enne seda söime tarta putru. me ikka pidime köik asjad ära kokkama, mis me möelnud olime. kuut asja. vahepeal tuli meil kahest munast puudus.:D siis madleen ütles, et ma peaks christophile helistama. mina muidugi ei teinud seda. madleen saatis talle sönumi, et ta tuleks ja vötaks kaks muna kaasa. ja ta tuligi kahe munaga. meie küpsetamise ajal oli meil läpakas all ja eesti muusika käis. siis otsustas patricia meie poole tulla. ma sain shoki. köik oli laiali. meie küpsetasime, heibl oli meie pool. jess ühesönaga. pärast tulu veel gloria ja umbes kuue ajal läksime siis tagasi linna. sest mul oli kontsert. mina arvan, et ilus oli. stumpi laulis soolot ja puha. lausa kaks korda. peale seda käisime korraks mu klassiga väljas ja koju tuttu.
reede hommikul, kui madleen veel magas, käisin mina solaariumis ja siis läksin üles ennast riidesse panema. madleen oli ka üles ärkand. siis söime hommikust ja meie kokkamine vöis edasi minna. siis avastas madleen, et talle ei meeldi ikka see pärmi tainas. siis läksime uut ostma. vahel tundus küll, et asi läheb väga väga kiireks. noo muidugi ei jöudnud me oma lumehelbekesi teha ja retseptide kirjutamisest ei tulnud ka midagi välja, aga iseenesest jöudsime ikka oma asjadega valmis. läksime siis linzi, suur sprodikott küpsetisi täis. :D. olime köige esimesed, kes sinna jöuddsin. nii saime natuke majaga tuvust teha. tegelikult köögiga. siis hakkas inimesi tulema. raoul tuli ka. temaga sai nalja. igatahes löpuks tulid kokku minu kasupere, madleen ja raoul ja siis üfu tegelased. aga meil sai nalja. vahel käisin ma claudiga rääkimas. ( ma ei taha sellest rääkida) . aga selle aja jooksul oli ära otsustatud, et raoul tuleb meie juurde ööseks ja meie kolm vahetusöpilast läheme välja. alustasime siis oma ringi cheeese'ga. peale seda läksime altstadt'i. tulime taksoga koju ja tuttu. hommikul oli kell 5.50 äratus, sest raoul pidi koju minema. siis sain magada tunnikese ja siis ärkas madleen. peale madleeni ära minekut koristasin oma kohutava seapesa toas ära ja marianne tuli koju. ta muidugi tundis huvi, et mis ma claudiaga rääkisin. rääkisin siis ära. tal oli hea meel, kui ma ütlesin, et ma veel jään siia perre. ei tea kui kauaks, aga praegu veel jään. siis käisin üksi poes ja peale seda hakkasin vannituba koristama. olin dussikabiini jöudnud ja siis ma suutis dussi käima panna ja ma sain hea vee pahmaka endale keale. siis läksime linzi jöululaadale ja peale seda orkestri jöulupeole.
pühapäveal käisime kuldmütsikesetga austrias ringi. ma nägin seda töelist austriat, mida ma olin endale ette kujutanud. armas oli. aga külm
esmaspäev. KOHUTAV ÖHTU
teisipäeval sain neli kuud täis. neli kuud tagasi oli ma tallinna lennujaamas. peale kooli läksin kasutädi poole, peale seda olin christphiga väljas.ütlesin, et pean oma küüsi lakkuma. ( ma mötlesin lakkima, nüüd ta naerab mu üle koguaeg) alates kella poole kuuest oli NUTT NUTT NUTT ja viha ja ...
kolmapäeva hommikul läskin kooli aga kooli ma ei jöudnud. jöudsin hoopis welsi, kus ma sain madeeniga kokku. armas oli. ma ei saanud oma tujuga lihtsalt kooli minna. ''koolist'' koju tulles, nägin uut telekat ja tolmuimejat. siis tuli robert ja me läksime shoppama.
peale seda tulin koju, käisin pesemas ja tuli ajakirjanik ,minust intervjuud tegema. mina önneks ei pidanud eriti midagi ütlema, küsiti gloria ja marinanne käest ka. aga see intervjuu ilmub 24 detsember. ja siis issi helistas ja..
asi on selles, et vahepeal on ikka eriti hull siin olla. ( siin majas)
aga ega midagi. hea et mul on omad söbrad, kellega ma saan koos olla ja helistada.
andke andeks, et see blogi nii lühike on, aga ma ei hakka neid vastikuid päevi siia kirjutama
viie nädala pärast ;)
olge tublid
ciao
pühapäev, 9. detsember 2007
Teine advent
Ma olen küll jäänud ikka päris laisaks. Ei, tegelikult pole mul lihtsalt aega olnud siia kirjutada.
Esmaspäeval laadisin ma oma könekaardi ära. hommikul rääkisin korra mariaga ja lubasin öhtul tagasi helistada. koolis väga väsitav. ma olen üldse viimasel ajal kuidagi väga väsinud. ja peale kooli ei tule und, siis on kuskilt seda energiat nii palju tulnud. igatahes mötlesin ma tükk aega, mida teha. siis Heibl kutsus mind niisama musiheimi. mis mul muud ikka teha oli. läksin siis sinna. rääkisime niisama juttu heibli ja ta söpradega kuni tuli üks mees meie orkestrist ka sinna( köige naljakam mees) ja siis ta hakkas seal niisama koristama ja nii. öhtul kui koju tulin helistasin siis mariale. algul rääkisime tund aega minu arve pealt. siis sai tal aku tühjaks ja ta helistas tagasi. rääkisime veel tund aega. kaks tundi telefoniga rääkida!! tehke järgi!! ei parem mitte. arved lähevad muidu liiga suureks! noo ja kui löpuks osad jutud räägitud said, siis oligi kell juba pool kümme. aeg pesema ja magama minna.
teisipäeva hommikul läksin ma üksi kooli. mötlesin linzist edasi minna bussiga, mitte trammiga. möeldud, tehtud. sain hannaga kokku. rääkisime suht palju. siis kooli juures sain williga kokku. siis oli juba ingliskeel ja klassi läksin oma klassiöega. see köik kokkutähendab et ma rääkisin 20 minuti jooksul kolme keelt. jah. see ei ole alati nii kerge nagu paistab. öhtul tulid claudia ja petra ( vanemate tugiisik) meie poole. mina eriti ei saanudki rääkida. rohkem rääkisid nad gloria ja mariannega. mina istusin ilusti oma toas. aga ega mul ei olnudki midagi head öelda.
kolmapäeval olid meil jumalast lahedad kekad. nimelt on meil üldse kehalised sellised tunnid, kus me teeme mingit aeroobikad jne jne. mitte midagi hinde peale. hinne pannakse ma arvan et osavötu eest ja aktiivsuse eest ka. igatahes see kolmapäev hüppasime me mingi batuudi pealt saltoga madratsile jne jne. päris lahe oli. kehalised on mul üldse siin lemmik tunnid. need tehakse alati nii huvitavaks. järgmine kord tehakse massasi. aga mind pole. armas. peale kooli sain ma autoga koju, sest mu kasuvanaema ja kasuema olid linnas. ahsoo. kolmapäeval oli siin Krapuse päev. suured kollid tulevad tänavapeal inimese peksma. ?? lapsepölve trauma vöib sellest saada, sest need kollid on töesti väga öudsad. igatahes küpsetasime me mariannega jälle. ta ütles, et nüüd on köik, aga ma kahtlen selles.
neljapäeval oli nikolausi päev, jöuluvana moodi onu tuleb ja teeb kingitusi. pisikesi. koolis oli esimene tund füüsika ja mina istusin rahulikult ja kuulasin öpetajat. järsku astus sisse onu nikolaus. mina ei saanud midagi aru, sest et ma polnud sellest mitte midagi varem kuulnud. igatahes oli ta ka punase kuuega ja punase mütsiga. müts oli nagu mingi kirikutegelase oma. ( ma ei tea kuidas seda niemtatakse) ja selle peale oli rist. saime köik ühe mandariini. päev läks edasi niisama. logeledes. saksakeeles räägiti pöhjamaade jöuludest ( mina rääkisin) ja siis mönes tunnis lugesin raamatut. ps! mu päkapikk polnud mind ikka veel külastanud. peale kooli helistas heibl, et mis teeme. ütles et lähme kinno. ok olin nöus. siis tuli välja et mingit head filmi polnud. jess. alati läheb köik vössa. siis ma mängisin trompetit. tglt ma teen seda suht igapäev. siis mötlesin, et kuna marianne tuleb ka töölt nii hilja, et ma küpsetan midagi. käisin poes, ostsin pärmi ja tegin pärmi taigna valmis. peale seda otsustas heibl ikka välja minna. käisime niisama ringi. mina öppisin oma kodukanti tundma.
reedel oli koolis MINUL ainult kaks tundi. hommikul läksime me koos robertiga koos kooli. tähendab autoga. ma olin juba kell 7.10 koolis. ei, ma ei olnud esimene. muidugi olin. aga siis tasapisi hakkas rahvast tilkuma. sellesmöttes oli mönus, et ma sain oma klassikaaslasetga rääkida, kellega ma tavaliselt ei räägi. aga need kaks tundi möödusid kiiresti ja ILMA päkapikuta. köik lohutasid, et eks ma saan siis järgmine nädal kaks kinki. aga ikkagi. MA VIHKAN OMA PÄKAPIKKU!!!!!! peale kooli läksin shoppama. kuidagi päris kiiresti läks. igatahes nüüd on peaaegu köik ostetud ja rahu peaaegu majas. peale kooli küpsetasin siis oma krigli valmis. mis tuli küll natuke imelik.. aga kui vötta arvesse, et ma pole pöhimötteliselt neli kuud küpsetanud, siis käis kah. käisime peale seda kinos. heibli motikaga. ma olin suht kindel, et kindlasti on külm, aga ei olnudki. igatahes filmist ei saand ma mitte midagi aru. keelest küll, aga me rääkisime enamasti juttu ja suures saalis oli kuus inimest. reede öhtul. aga enne minekut olin ma kindel, et ma lähen laupäeval attnangisse. aga siis helistas gregor ja palus, et ma ikka reedel läheks. löpuks jödsin ma kell 11 kohale. poisid ilusti ootasid mind. ma mötles daniel, gregor ja javier. aga kell oli juba nii palju ja köik olid nii väsinud, siis me ei rääkindki erilist midagi. natukene ja siis läksime magama. igatahes oli '' minu '' tuba über paigutatud ja see oli nii nii nii nii nii armas.hommikul söime ja siis vaatasin suusatamist ja selle vahepeal sai veits vesipiipu ka tehtud, aga mina vaatasin telekat ja teised tegid.siis hakkasid poisid mingist ronimisest mulle rääkima. ei noo tänks, et mulle ka öeldud oli, et ma vötaks lühikesed püksid kaasa. mina siis läksin niisama nendega kaasa. muidugi oleks ise ka seda teha tahtnud, aga eks veel veits aega on.. kui koju jöudsime, siis söime. siis mötlesime weinachtsmarkt'ile minna. läskime. tähendab mina reesi ja daniel. javier ja gregor läksid casiinosse. aga javier tuli suht kiiresti meie juurde tagasi. jöime siis höögveini ja ma kuulasin, kuidas brandi rääkis, et ma olen venemaalt ja talle ei meeldi venelased. tähendab. köik riigid, mis jäävad austriast ida pool on venemaa. oi venemaa on ikka päris päris suur. nii me siis kaklesime temaga. löpuks leppisime ikka ilsusti ära ja grogor tuli meile järgi.
pühapäeva hommikul söime ja siis pidin mina küpsetama( seda ma muidugi üksi ei teinud, kui mul on kolm poissi ka kodus). tegime riisi, snitslit, köögivilju ja latsot ja kurgi salatit. vahepeal tuli hanni ka koju. ta oli imestanud, et ta pojad ka süüa oskavad teha. söime ja aega oligi nii kaugel, et asjad kokku panna ja minema minna. nüüd ma siin istun. mida tarka teha pole. aga blogi kirjutamine on vist piisavalt tark tegu?!?! glaub ich so.
ahsoo. selle kringliga oli nii, et sellel ajal kui ma kinol olin, oli marianne selle ära peitnud. ma küpsetasin selle, et attnangisse minne kaasa vötta. proovisin mariannele helistada, aga ta ei vötnud köne vastu. siis öösel kell pool üks ! saatis ta mulle sönumi, et kus see on .. noo anna andeks, veits hilja. siis helistas ka mulle veel. ma ei saanud mitte midagi aru, sest esiteks oli ta peol ja mina magasin. nii et jah. hommikul helistas ta mulle uuesti.
olen üksi kodus ja vaatan, mida tarka ma nüüd tegema hakkan.
ok. tsau.
musi kalli
Esmaspäeval laadisin ma oma könekaardi ära. hommikul rääkisin korra mariaga ja lubasin öhtul tagasi helistada. koolis väga väsitav. ma olen üldse viimasel ajal kuidagi väga väsinud. ja peale kooli ei tule und, siis on kuskilt seda energiat nii palju tulnud. igatahes mötlesin ma tükk aega, mida teha. siis Heibl kutsus mind niisama musiheimi. mis mul muud ikka teha oli. läksin siis sinna. rääkisime niisama juttu heibli ja ta söpradega kuni tuli üks mees meie orkestrist ka sinna( köige naljakam mees) ja siis ta hakkas seal niisama koristama ja nii. öhtul kui koju tulin helistasin siis mariale. algul rääkisime tund aega minu arve pealt. siis sai tal aku tühjaks ja ta helistas tagasi. rääkisime veel tund aega. kaks tundi telefoniga rääkida!! tehke järgi!! ei parem mitte. arved lähevad muidu liiga suureks! noo ja kui löpuks osad jutud räägitud said, siis oligi kell juba pool kümme. aeg pesema ja magama minna.
teisipäeva hommikul läksin ma üksi kooli. mötlesin linzist edasi minna bussiga, mitte trammiga. möeldud, tehtud. sain hannaga kokku. rääkisime suht palju. siis kooli juures sain williga kokku. siis oli juba ingliskeel ja klassi läksin oma klassiöega. see köik kokkutähendab et ma rääkisin 20 minuti jooksul kolme keelt. jah. see ei ole alati nii kerge nagu paistab. öhtul tulid claudia ja petra ( vanemate tugiisik) meie poole. mina eriti ei saanudki rääkida. rohkem rääkisid nad gloria ja mariannega. mina istusin ilusti oma toas. aga ega mul ei olnudki midagi head öelda.
kolmapäeval olid meil jumalast lahedad kekad. nimelt on meil üldse kehalised sellised tunnid, kus me teeme mingit aeroobikad jne jne. mitte midagi hinde peale. hinne pannakse ma arvan et osavötu eest ja aktiivsuse eest ka. igatahes see kolmapäev hüppasime me mingi batuudi pealt saltoga madratsile jne jne. päris lahe oli. kehalised on mul üldse siin lemmik tunnid. need tehakse alati nii huvitavaks. järgmine kord tehakse massasi. aga mind pole. armas. peale kooli sain ma autoga koju, sest mu kasuvanaema ja kasuema olid linnas. ahsoo. kolmapäeval oli siin Krapuse päev. suured kollid tulevad tänavapeal inimese peksma. ?? lapsepölve trauma vöib sellest saada, sest need kollid on töesti väga öudsad. igatahes küpsetasime me mariannega jälle. ta ütles, et nüüd on köik, aga ma kahtlen selles.
neljapäeval oli nikolausi päev, jöuluvana moodi onu tuleb ja teeb kingitusi. pisikesi. koolis oli esimene tund füüsika ja mina istusin rahulikult ja kuulasin öpetajat. järsku astus sisse onu nikolaus. mina ei saanud midagi aru, sest et ma polnud sellest mitte midagi varem kuulnud. igatahes oli ta ka punase kuuega ja punase mütsiga. müts oli nagu mingi kirikutegelase oma. ( ma ei tea kuidas seda niemtatakse) ja selle peale oli rist. saime köik ühe mandariini. päev läks edasi niisama. logeledes. saksakeeles räägiti pöhjamaade jöuludest ( mina rääkisin) ja siis mönes tunnis lugesin raamatut. ps! mu päkapikk polnud mind ikka veel külastanud. peale kooli helistas heibl, et mis teeme. ütles et lähme kinno. ok olin nöus. siis tuli välja et mingit head filmi polnud. jess. alati läheb köik vössa. siis ma mängisin trompetit. tglt ma teen seda suht igapäev. siis mötlesin, et kuna marianne tuleb ka töölt nii hilja, et ma küpsetan midagi. käisin poes, ostsin pärmi ja tegin pärmi taigna valmis. peale seda otsustas heibl ikka välja minna. käisime niisama ringi. mina öppisin oma kodukanti tundma.
reedel oli koolis MINUL ainult kaks tundi. hommikul läksime me koos robertiga koos kooli. tähendab autoga. ma olin juba kell 7.10 koolis. ei, ma ei olnud esimene. muidugi olin. aga siis tasapisi hakkas rahvast tilkuma. sellesmöttes oli mönus, et ma sain oma klassikaaslasetga rääkida, kellega ma tavaliselt ei räägi. aga need kaks tundi möödusid kiiresti ja ILMA päkapikuta. köik lohutasid, et eks ma saan siis järgmine nädal kaks kinki. aga ikkagi. MA VIHKAN OMA PÄKAPIKKU!!!!!! peale kooli läksin shoppama. kuidagi päris kiiresti läks. igatahes nüüd on peaaegu köik ostetud ja rahu peaaegu majas. peale kooli küpsetasin siis oma krigli valmis. mis tuli küll natuke imelik.. aga kui vötta arvesse, et ma pole pöhimötteliselt neli kuud küpsetanud, siis käis kah. käisime peale seda kinos. heibli motikaga. ma olin suht kindel, et kindlasti on külm, aga ei olnudki. igatahes filmist ei saand ma mitte midagi aru. keelest küll, aga me rääkisime enamasti juttu ja suures saalis oli kuus inimest. reede öhtul. aga enne minekut olin ma kindel, et ma lähen laupäeval attnangisse. aga siis helistas gregor ja palus, et ma ikka reedel läheks. löpuks jödsin ma kell 11 kohale. poisid ilusti ootasid mind. ma mötles daniel, gregor ja javier. aga kell oli juba nii palju ja köik olid nii väsinud, siis me ei rääkindki erilist midagi. natukene ja siis läksime magama. igatahes oli '' minu '' tuba über paigutatud ja see oli nii nii nii nii nii armas.hommikul söime ja siis vaatasin suusatamist ja selle vahepeal sai veits vesipiipu ka tehtud, aga mina vaatasin telekat ja teised tegid.siis hakkasid poisid mingist ronimisest mulle rääkima. ei noo tänks, et mulle ka öeldud oli, et ma vötaks lühikesed püksid kaasa. mina siis läksin niisama nendega kaasa. muidugi oleks ise ka seda teha tahtnud, aga eks veel veits aega on.. kui koju jöudsime, siis söime. siis mötlesime weinachtsmarkt'ile minna. läskime. tähendab mina reesi ja daniel. javier ja gregor läksid casiinosse. aga javier tuli suht kiiresti meie juurde tagasi. jöime siis höögveini ja ma kuulasin, kuidas brandi rääkis, et ma olen venemaalt ja talle ei meeldi venelased. tähendab. köik riigid, mis jäävad austriast ida pool on venemaa. oi venemaa on ikka päris päris suur. nii me siis kaklesime temaga. löpuks leppisime ikka ilsusti ära ja grogor tuli meile järgi.
pühapäeva hommikul söime ja siis pidin mina küpsetama( seda ma muidugi üksi ei teinud, kui mul on kolm poissi ka kodus). tegime riisi, snitslit, köögivilju ja latsot ja kurgi salatit. vahepeal tuli hanni ka koju. ta oli imestanud, et ta pojad ka süüa oskavad teha. söime ja aega oligi nii kaugel, et asjad kokku panna ja minema minna. nüüd ma siin istun. mida tarka teha pole. aga blogi kirjutamine on vist piisavalt tark tegu?!?! glaub ich so.
ahsoo. selle kringliga oli nii, et sellel ajal kui ma kinol olin, oli marianne selle ära peitnud. ma küpsetasin selle, et attnangisse minne kaasa vötta. proovisin mariannele helistada, aga ta ei vötnud köne vastu. siis öösel kell pool üks ! saatis ta mulle sönumi, et kus see on .. noo anna andeks, veits hilja. siis helistas ka mulle veel. ma ei saanud mitte midagi aru, sest esiteks oli ta peol ja mina magasin. nii et jah. hommikul helistas ta mulle uuesti.
olen üksi kodus ja vaatan, mida tarka ma nüüd tegema hakkan.
ok. tsau.
musi kalli
pühapäev, 2. detsember 2007
juba detsember
nii. ma pole siia siis täpselt nädal aega kirjutanud.
nii. esmaspäev. ma teadsin, et Sadel ( itaalia tüdruk) on viimane päev. olin kindle, et ma näen teda rongijaamas, aga kus sa sellega. olin teve tee linzi päris önnetu selle pärast. aga linzis, rongijaamas, nägin teda. algul ajasime veits niisama juttu ja siis otsustasime mitte kooli minna, vaid hoopis kohvikusse. möeldud tehtud. mönus oli. rahulik, teised on köik koolis/tööl ja meie istusime seal ja jöime kakaod. rääkisime maailma elust. ok pigem itaalia ja eesti elust. läksime teiseks tunniks kooli, kuigi sinna ka hilinemisega. aga mul oli bioloogia ja öpetaja tuleb niikuinii hiljem. siis läks tavaline koolipäev edasi. ja öhtul ma ei tea, mis ma tegin.
teisipäeval käisin koolis ( väga lahe oli) ja siis läksin ujuma. ujuda oli super mönus, aga peale seda enam ei olnud. kuna mu ujumisprillid on veel eestis ja kuna mu silmad on kloorile VÄGA tundlikud, siis ma olin nagu kahe punase peediga näos kui ma seal ära tulin. igatahes valutasid mu silmad terve öhtu ja jooksid vett. ja koju jöudes avastasin ma oma peas külalise. ta nimi on PEAVALU! see oli jube. tulin koju ja kohe voodisse. algul tabletti ei vötnud vaid lootsin magamisele. ärkasin üles, vötsin rohtu ja mötlesin et kolmapäeval on mul inka schularbeit. ma olin liiga jöuetu, et midagi suudaks üle vaadata. käisin siis pesemas ja kobisin tagasi voodisse.
kolmapäeva hommikul äratas marianne mind üles( sest ma olin unustanud äratuskella tirisema panna. minu vastus oli, et ma lähen hiljem. ainult tööks. kuna ma ärkasin sellegi poolest vara, siis ma käisin korra netis ja jäin Kaariga juttu ajama. siis tuli vahepeal möte, et äkki ei lähekski kooli. löpuks ikka läksin. tee peal vaatasin veel Gernund and Infinitivi lehed üle, sest need tulid ka tösse sisse. koolis sain ilusa üllatuse. minu päkapikk oli mulle lauasahtlisse kingituse pannud. see oli mingi paberi hoidja. nii mönus. peavalu läks kohe paremaks. ja tuju koos sellega. töö koosnes iseenesest kahest kuulamisest, lugemisest, G&I ja pidi kaks teksti kirjutama. eks näis, kuidas läks. peale testi, mis kestis kaks tundi tulin koju. ilm oli SUPER: suht jahe, päike paistis, tuulitu... läksin selle peale kohe köndima. ei julgend jooksma minna oma peaga. aga see oli väga mönus. peale seda läksime mariannega Ikeasse. seal lihtsalt aeg läheb. ise ei pane tähelegi. tulime koju, ja siis ei olnd midagi erilist enam.
neljapäev oli kool. inka jäi ära. kool oli iseenesest mönus. mu klassivennal oli sünnipäev, köik laulsime talle..peale kooli mötlesin, et äkki lähen oma poole klassiga ka välja, aga öhtul mängisme mariannega hoopis mingit mängu ja siis vaatasime telekat. ilus film oli, kus kolm tütart pidid kahe nädala jooksul abiellume. film oligi nende seiklustest, sest alati ei lähe köik nii, nagu tahetakse.
reedel hakkas kool kell 11, sest meil oli avatud uste päev. hommikul enne kooli käisin pesemas. ja siis läksingi kooli. üksi, sest gloria oli varem läinud. koolist koju jöudsin kella nelja ajal. peale seda niisama. lugesin raamatut ( ahjaa, ma loen juba mitte lasteraamatut. armastusromaan : Einfach nur Liebe) ja siis tuli gloria küsima, et kas ma lähen ka ikka ballile. mina jäin endale kindlaks ja ütlesin, et ma lähen ikka orkestrisse, sest eelmine kord polnud ja arvatavasti järgmine kord ma ka minna ei saa. ja mind ei tömband mitte miski sinna ballile. enne balli tuli Ristl meie poole, koos temaga läks gloria berliini. algul istusin ma suurestoas ja kuulasin seda juttu pealt. ma olin suht köveras, sest marianne küsis nii tobedaid küsimusi. aga siis söime me koos ja peale seda läksin ma orkesrtisse..algul oli seal väga vähe rahvast aga löpuks saime ikka möned kokku ja mängisime minu jaoks täiesti uusi lugusid. ma tunnen kohe et mul selle austrias oldud aja jooksul on noodilugemine mitu korda paremaks läinud. peale orkestrit istusime niisama seal meie ruumis ja ajasime juttu. köik uurisid eesti kohta. ja siis vahetasime Georgi ja Christophiga numbreid, et kui ma homme laupäeval jöululaadale lähen, siis ma saan helistada ja nemad saavad helistada, et kuna nad sinna lähevad. Koju jöudsin umbes poole 12 ajal ( orkestri proovist). Vaatasin veel veits telekat ja mötlesin magama minna. Olin juba voodis, kui tuli sönum. Muidugi oli see mönusalt dialektis kirjutatud, aga ma sain sellest väga ilusti aru. See oli Christoph. Siis oli paar sönumi vahetust ja löpuks vötsin ma läpaka ikkagi voodisse ja läksin MSN'i. Seal oli veel möni eestlane, kellega ma rääkisin. Taavi pidi mötlema külla tulekule. Löpuks sain ikka magama.
Lauupäeva hommikul pool üheksa tuli Marianne minu käest küsima, et kas ma tahan ka shoppama minna. Noo, et tänks. Aga magada ma ka edasi ei saanud. Mingi pöönasin niisama voodis kella kümneni. Siis läksin alla sööma ja siis vaatasin suusatamist. Peale seda tuli Marianne venna lapsed meile ja me tegime piparkoogimaja. Ma tegin seda oma elus esimest korda. Siis helistas Georg, et ma läheks jöululaadale. Läksin. Päris palju nalja sai. Tösiselt. Ma olen väga rahul, et ma sinna läksin. Peale seda läksin ma korra Christophiga ta muusikaproovi. Ahjaa. Ta oli mulle CD teinud. Kuulasime siis seda seal. Ja.. ta ütles, et ta armastab Eestit, Ma arvan. et pigem mind. ;) okok. nali. Läksin koju, ei teindu midagi erilist ja siis läksime koos Gloriaga Linzi. Tema läks sealt edasi Berliini, mina trammi peale. Ok. jöudsin siis Haubtplazile ja siis tuli välja, et mu arve on ostas. Jess! mul polnud örna aimugi, kus will olla vöiks. käisin siis need kohad läbi, kus ma arvasin ta olevat. teda mitte leides, otsustasin ma tagasi koju söita. Aga trammi oodates ja möeldes, et miks alati asjad vössa peavad minema , tuli mulle meelde, et mul on eesti telefonikaart ka. Super! sain siis willi kätte ja ta tuli mulle vastu. Üksi. ja siis me läksime algul ühte Pubisse ja me olime kahekesi. siis tuli välja, et tal oli seal oma söpradega igav olnud ja nii me siis olimegi kahekesi. Istusime seal äkki umbes pool tundi, peale seda läksime niisama vanalinnaga tutvuma. Köndime mööda Doonaud ja vahepeal sadas veits vihma ka. aga me ei ole ju suhkrust, et me üles sulaksime. Löpuks jödsime ühele vaateplatvormile vöi mis iganes see ka polnud oleks ja seisime seal. Suur lossi muuseum meie körval. Nii mönus oli... Kuid järsku hakkas päris hullult vihma sadama ja me läksime ta kasuema ateljeesse. Seal niisama... Kuni mul oli aeg takso tellida. Tähendab, oli aega takso mulle tellida. Algul oli koguaeg kinni. löpuks sai will siis takso tellitud. Ok. läksime siis sinna peaplatsile. Mina ütlesin omast arust, et ma tahan taksot 1.45. Igatahes läks will kuhugi edasi ja kuna mul oli omast arust aega nii vähe, siis olin sellega nöus. OK kell lähenes juba väga 1.45-le. Kell oli juba 1.45. Küsisin köik taksod läbi. Mida pole, oli koht mulle. Minu sees tekkis juba pisike paanika. Kell oli juba kell 1. Paanika oli juba suur. Kui kell oli juba 1.10 olin ma endast juba päris väljas. Proovisin siis uuesti taksot tellida. Sama jama. Kinnine toon. Järgmine ohver oli Marianne. Ei vötnud tema ka vastu. Siis helistasin löpuks Willile, et ma ootan ikka veel vihmas ja taksot pole kusagil. Aga tema vastas selle peale, et küll ta tuleb. Aega on veel. Ma tellisin takso ju 2.15-ks. Ta oli veel imestanud, et kas ta ei öelnud mulle seda. JEE!! Ütles, et ma oleksin rahulik. Kuidas saab sellises olukorras veel rahulikuks jääda? eriti ei taha mariannet ka altvedada. muidu kaotab usalduse ja siis ma ei vöi enam üldse välja minna. igatahes läks löppude löpuks köik hästi ja ma sain ilusti takso peale. taksojuht oli armas naine. Mingi ristmiku peal keeras ta akna alla ja ütles körval olevale taksole ''ich liebe dich!'' ??? aga see olevat ta mees olnud. Kuna mina olin viimane, kes taksost maha läks, siis ma sain terve Linzi läbi söita, terve Ansfeldeni ja Trauni. Kojusöit kestis mul üle poole tunni( tavaliselt kestab see umbes 10 min). Koju jöudes nägin, et tuled pölevad. Mötlesin, et Marianne kindlasti muretseb ja ei saa magada. Kus sa sellega? nad olid ka just robertiga koju jöudnud. ja kui ma mariannet nägin, küsis ta minu käest, et miks ma juba kodus olen? ma jöudsin koju kell 3. mitte kell 1. aga ta ei teinud sellest väljagi, et ma hiljem tulin. Käisin siis pesemas ja magama.
Pühapäeva, ehk täna hommikul tulin voodist üles kell 12. Tähendab. Ärkasin juba pool 10, aga siis algul pöönasin niisama ja peale seda vötsin läpaka voodisse ja rääkisin Christophiga juttu. Löpuks kui alla jöudsin, söin ma kiirelt ühe leiva ja aitasin Mariannel küpsetada. Tal on mingi küpsiste hullus. Ta küpsetaks neid nagu terveks aastaks. Ta juba ütles, et kui mul pere tuleb siia, siis nad saavad ka neid süüa. Miks me neid nii palju teeme? Neid saaks ju iga kell uuesti teha. Igatahes oli kell löpuks niipalju, et me läksime kinno. vaatasime mingit jöulufilmi. Iseenesest suht naljakas, aga meeletult ajuvaba. Aga ma olen rahul, sest nüüd ma tean, et ma vöin kinos käia küll juba. sellesmöttes et ei pea ainult pilti vaatama vaid tekstist saan ka väga ilusti aru. Peale kino läksime marianne eksmehe öe poole KÜPSISEID sööma ja teed jooma. minu jaoks oli see küll suht igav, sest mul ei olnd mitte midagi tarka seal öelda. Löpuks jöudsime ilusti koju, käisin pesemas ja nüüd vedelen voodis.
Ilusat adventi ja mönusat jöuluaega!!
Ciao!
Liisbet
nii. esmaspäev. ma teadsin, et Sadel ( itaalia tüdruk) on viimane päev. olin kindle, et ma näen teda rongijaamas, aga kus sa sellega. olin teve tee linzi päris önnetu selle pärast. aga linzis, rongijaamas, nägin teda. algul ajasime veits niisama juttu ja siis otsustasime mitte kooli minna, vaid hoopis kohvikusse. möeldud tehtud. mönus oli. rahulik, teised on köik koolis/tööl ja meie istusime seal ja jöime kakaod. rääkisime maailma elust. ok pigem itaalia ja eesti elust. läksime teiseks tunniks kooli, kuigi sinna ka hilinemisega. aga mul oli bioloogia ja öpetaja tuleb niikuinii hiljem. siis läks tavaline koolipäev edasi. ja öhtul ma ei tea, mis ma tegin.
teisipäeval käisin koolis ( väga lahe oli) ja siis läksin ujuma. ujuda oli super mönus, aga peale seda enam ei olnud. kuna mu ujumisprillid on veel eestis ja kuna mu silmad on kloorile VÄGA tundlikud, siis ma olin nagu kahe punase peediga näos kui ma seal ära tulin. igatahes valutasid mu silmad terve öhtu ja jooksid vett. ja koju jöudes avastasin ma oma peas külalise. ta nimi on PEAVALU! see oli jube. tulin koju ja kohe voodisse. algul tabletti ei vötnud vaid lootsin magamisele. ärkasin üles, vötsin rohtu ja mötlesin et kolmapäeval on mul inka schularbeit. ma olin liiga jöuetu, et midagi suudaks üle vaadata. käisin siis pesemas ja kobisin tagasi voodisse.
kolmapäeva hommikul äratas marianne mind üles( sest ma olin unustanud äratuskella tirisema panna. minu vastus oli, et ma lähen hiljem. ainult tööks. kuna ma ärkasin sellegi poolest vara, siis ma käisin korra netis ja jäin Kaariga juttu ajama. siis tuli vahepeal möte, et äkki ei lähekski kooli. löpuks ikka läksin. tee peal vaatasin veel Gernund and Infinitivi lehed üle, sest need tulid ka tösse sisse. koolis sain ilusa üllatuse. minu päkapikk oli mulle lauasahtlisse kingituse pannud. see oli mingi paberi hoidja. nii mönus. peavalu läks kohe paremaks. ja tuju koos sellega. töö koosnes iseenesest kahest kuulamisest, lugemisest, G&I ja pidi kaks teksti kirjutama. eks näis, kuidas läks. peale testi, mis kestis kaks tundi tulin koju. ilm oli SUPER: suht jahe, päike paistis, tuulitu... läksin selle peale kohe köndima. ei julgend jooksma minna oma peaga. aga see oli väga mönus. peale seda läksime mariannega Ikeasse. seal lihtsalt aeg läheb. ise ei pane tähelegi. tulime koju, ja siis ei olnd midagi erilist enam.
neljapäev oli kool. inka jäi ära. kool oli iseenesest mönus. mu klassivennal oli sünnipäev, köik laulsime talle..peale kooli mötlesin, et äkki lähen oma poole klassiga ka välja, aga öhtul mängisme mariannega hoopis mingit mängu ja siis vaatasime telekat. ilus film oli, kus kolm tütart pidid kahe nädala jooksul abiellume. film oligi nende seiklustest, sest alati ei lähe köik nii, nagu tahetakse.
reedel hakkas kool kell 11, sest meil oli avatud uste päev. hommikul enne kooli käisin pesemas. ja siis läksingi kooli. üksi, sest gloria oli varem läinud. koolist koju jöudsin kella nelja ajal. peale seda niisama. lugesin raamatut ( ahjaa, ma loen juba mitte lasteraamatut. armastusromaan : Einfach nur Liebe) ja siis tuli gloria küsima, et kas ma lähen ka ikka ballile. mina jäin endale kindlaks ja ütlesin, et ma lähen ikka orkestrisse, sest eelmine kord polnud ja arvatavasti järgmine kord ma ka minna ei saa. ja mind ei tömband mitte miski sinna ballile. enne balli tuli Ristl meie poole, koos temaga läks gloria berliini. algul istusin ma suurestoas ja kuulasin seda juttu pealt. ma olin suht köveras, sest marianne küsis nii tobedaid küsimusi. aga siis söime me koos ja peale seda läksin ma orkesrtisse..algul oli seal väga vähe rahvast aga löpuks saime ikka möned kokku ja mängisime minu jaoks täiesti uusi lugusid. ma tunnen kohe et mul selle austrias oldud aja jooksul on noodilugemine mitu korda paremaks läinud. peale orkestrit istusime niisama seal meie ruumis ja ajasime juttu. köik uurisid eesti kohta. ja siis vahetasime Georgi ja Christophiga numbreid, et kui ma homme laupäeval jöululaadale lähen, siis ma saan helistada ja nemad saavad helistada, et kuna nad sinna lähevad. Koju jöudsin umbes poole 12 ajal ( orkestri proovist). Vaatasin veel veits telekat ja mötlesin magama minna. Olin juba voodis, kui tuli sönum. Muidugi oli see mönusalt dialektis kirjutatud, aga ma sain sellest väga ilusti aru. See oli Christoph. Siis oli paar sönumi vahetust ja löpuks vötsin ma läpaka ikkagi voodisse ja läksin MSN'i. Seal oli veel möni eestlane, kellega ma rääkisin. Taavi pidi mötlema külla tulekule. Löpuks sain ikka magama.
Lauupäeva hommikul pool üheksa tuli Marianne minu käest küsima, et kas ma tahan ka shoppama minna. Noo, et tänks. Aga magada ma ka edasi ei saanud. Mingi pöönasin niisama voodis kella kümneni. Siis läksin alla sööma ja siis vaatasin suusatamist. Peale seda tuli Marianne venna lapsed meile ja me tegime piparkoogimaja. Ma tegin seda oma elus esimest korda. Siis helistas Georg, et ma läheks jöululaadale. Läksin. Päris palju nalja sai. Tösiselt. Ma olen väga rahul, et ma sinna läksin. Peale seda läksin ma korra Christophiga ta muusikaproovi. Ahjaa. Ta oli mulle CD teinud. Kuulasime siis seda seal. Ja.. ta ütles, et ta armastab Eestit, Ma arvan. et pigem mind. ;) okok. nali. Läksin koju, ei teindu midagi erilist ja siis läksime koos Gloriaga Linzi. Tema läks sealt edasi Berliini, mina trammi peale. Ok. jöudsin siis Haubtplazile ja siis tuli välja, et mu arve on ostas. Jess! mul polnud örna aimugi, kus will olla vöiks. käisin siis need kohad läbi, kus ma arvasin ta olevat. teda mitte leides, otsustasin ma tagasi koju söita. Aga trammi oodates ja möeldes, et miks alati asjad vössa peavad minema , tuli mulle meelde, et mul on eesti telefonikaart ka. Super! sain siis willi kätte ja ta tuli mulle vastu. Üksi. ja siis me läksime algul ühte Pubisse ja me olime kahekesi. siis tuli välja, et tal oli seal oma söpradega igav olnud ja nii me siis olimegi kahekesi. Istusime seal äkki umbes pool tundi, peale seda läksime niisama vanalinnaga tutvuma. Köndime mööda Doonaud ja vahepeal sadas veits vihma ka. aga me ei ole ju suhkrust, et me üles sulaksime. Löpuks jödsime ühele vaateplatvormile vöi mis iganes see ka polnud oleks ja seisime seal. Suur lossi muuseum meie körval. Nii mönus oli... Kuid järsku hakkas päris hullult vihma sadama ja me läksime ta kasuema ateljeesse. Seal niisama... Kuni mul oli aeg takso tellida. Tähendab, oli aega takso mulle tellida. Algul oli koguaeg kinni. löpuks sai will siis takso tellitud. Ok. läksime siis sinna peaplatsile. Mina ütlesin omast arust, et ma tahan taksot 1.45. Igatahes läks will kuhugi edasi ja kuna mul oli omast arust aega nii vähe, siis olin sellega nöus. OK kell lähenes juba väga 1.45-le. Kell oli juba 1.45. Küsisin köik taksod läbi. Mida pole, oli koht mulle. Minu sees tekkis juba pisike paanika. Kell oli juba kell 1. Paanika oli juba suur. Kui kell oli juba 1.10 olin ma endast juba päris väljas. Proovisin siis uuesti taksot tellida. Sama jama. Kinnine toon. Järgmine ohver oli Marianne. Ei vötnud tema ka vastu. Siis helistasin löpuks Willile, et ma ootan ikka veel vihmas ja taksot pole kusagil. Aga tema vastas selle peale, et küll ta tuleb. Aega on veel. Ma tellisin takso ju 2.15-ks. Ta oli veel imestanud, et kas ta ei öelnud mulle seda. JEE!! Ütles, et ma oleksin rahulik. Kuidas saab sellises olukorras veel rahulikuks jääda? eriti ei taha mariannet ka altvedada. muidu kaotab usalduse ja siis ma ei vöi enam üldse välja minna. igatahes läks löppude löpuks köik hästi ja ma sain ilusti takso peale. taksojuht oli armas naine. Mingi ristmiku peal keeras ta akna alla ja ütles körval olevale taksole ''ich liebe dich!'' ??? aga see olevat ta mees olnud. Kuna mina olin viimane, kes taksost maha läks, siis ma sain terve Linzi läbi söita, terve Ansfeldeni ja Trauni. Kojusöit kestis mul üle poole tunni( tavaliselt kestab see umbes 10 min). Koju jöudes nägin, et tuled pölevad. Mötlesin, et Marianne kindlasti muretseb ja ei saa magada. Kus sa sellega? nad olid ka just robertiga koju jöudnud. ja kui ma mariannet nägin, küsis ta minu käest, et miks ma juba kodus olen? ma jöudsin koju kell 3. mitte kell 1. aga ta ei teinud sellest väljagi, et ma hiljem tulin. Käisin siis pesemas ja magama.
Pühapäeva, ehk täna hommikul tulin voodist üles kell 12. Tähendab. Ärkasin juba pool 10, aga siis algul pöönasin niisama ja peale seda vötsin läpaka voodisse ja rääkisin Christophiga juttu. Löpuks kui alla jöudsin, söin ma kiirelt ühe leiva ja aitasin Mariannel küpsetada. Tal on mingi küpsiste hullus. Ta küpsetaks neid nagu terveks aastaks. Ta juba ütles, et kui mul pere tuleb siia, siis nad saavad ka neid süüa. Miks me neid nii palju teeme? Neid saaks ju iga kell uuesti teha. Igatahes oli kell löpuks niipalju, et me läksime kinno. vaatasime mingit jöulufilmi. Iseenesest suht naljakas, aga meeletult ajuvaba. Aga ma olen rahul, sest nüüd ma tean, et ma vöin kinos käia küll juba. sellesmöttes et ei pea ainult pilti vaatama vaid tekstist saan ka väga ilusti aru. Peale kino läksime marianne eksmehe öe poole KÜPSISEID sööma ja teed jooma. minu jaoks oli see küll suht igav, sest mul ei olnd mitte midagi tarka seal öelda. Löpuks jöudsime ilusti koju, käisin pesemas ja nüüd vedelen voodis.
Ilusat adventi ja mönusat jöuluaega!!
Ciao!
Liisbet
pühapäev, 25. november 2007
üle pika aja
Teisipäeval sain Claudiaga kokku. Enne seda oli ärevus sees, et mis tema selle köige kohta ütleb jne. Saime kokku rongijaamas, istusime mingis kohvikus. Ma mötlesin, et kuidas ma peaks seda juttu alustama, aga önneks küsis ta ise väga ilusti, et kuidas mu läheb. hakkasin siis otsast pihta oma looga. löpuks jöudsime üheskoos järeldusele, et ma pean mariannega rääkima ja kui asi paremaks ei lähe, siis tuleb siuke asi mängu, mille nimi on perevahetus. aga öhtu oli iseenesest naljakas ja tore. hea oli kellelegi seda rääkida nii silmast silma, kellelegi kes tunneb minu vahetuspere liikmeid ka. jöudsin siis kunagi koju ja helistas madleen, rääkisin siis talle selle loo ära.
kolmapäeva hommikul enne kooli minekut, kui mul olid juba köik riided kooliminekuks seljas, ütlesin mariannele, et ma tahan temaga öhtul rääkida. tema küsis selle peale, et mis kell. noo, kas see on töesti nii tähtis?? igatahes, koolis ei olnd mul kohe üldse hea olla. mitte ÜLDSE!! aga päev läks kiiresti ja mina mötesin, et ma lähen peale kooli ujuma. aga kolmapäeviti on seal basseinis soojavee päev. nii et jäi ära. koju jöudes söime mariannega ja hakkasin siis rääkima. et ta peaks ikka teadma, mis mulle ei meeldi ja mis mulle on imelik. löpuks oli ikka asi nii, et ma ei rääkind pooli asju ära. aga ma vöin väita, et peale seda rääkimist on olukord palju paremaks läinud.
neljapäeval oli koolis suht pikk päev ja peale tunde läksime klassivennaga koos sööma. nalja sai NII palju. ma pole tükk aega nii palju naerda saanud. tulin siis korra koju ja läksin tagasi linna, et madleeni emmele kingitus osta ja ära teha. ja siis hakkasin asju pakkima reedeks.
reede hommikul oli esimene tund füüsika ja ma istusin Kathi körvale. kuna Heidi ei tulnud kooli. näitasin talle seda füüsika tööd mis nad tegid. et mul on ka see olemas. ja füüsika öpetaja kohe ütles, et Liisbet, ole rahulik. järgmise töö saad sina ka kaasa teha. vöi äkki sa tahad seda tööd ka proovida teha? - jess. muidugi.
koolis oli 4 igavat tundi. aga peale esimest tundi helistasin Signele ja see oli nii nii lahe. ja sellel ajal leidsid mu klassikaaslased, et oleks lahe vaadata minu rahakotti. nii ma siis rääkisin tädiga ja klassivendadega. ja päeva löppus. oli see mida ma olin juba kaks nädalat oodanud. ehk. söitsin madleeni juurde. löpuks ometi sain ma näha kus ta elab. aga kui ma olin enamvähem Griesgirchenis helistas mulle Madleen ja küsis et kus ma olen. sest et rong pidi hilinema ja meie pidime samas bussiga koju söitma. aga köik läks väga ilusti. jöudsin öigeks ajaks kohale ja bussini oli ka veel aega. reedel käisime madleeniga külapubis istumas.
laupäeval oli hommikusöök 8.45. suur hommikusöök. lönasöök oli laupäeval meie korraldada. me tegime riisi sampinjoni-porgandipoiste kastmes, salatit ja puuviljasalatit vaniljekastmes. mm. maitsev oli. peale seda käisime ''linna'' peal ja kooli vaatamas, kus madleeni kasuema töötab. see oli ikka väga kena kool. koju jöudes oli kohvijoomine ja vöileiva söömine. peale seda läksime meie, kaks eesti tüdrukut, koos sauna. oh, saun. see on midagi, mis on alati hea. eriti kui seda saab nii harva. ja siis hakkas. dussi all käimine, küünte lakkimine, meik, riided.. ehk ettevalmistus balliks. see oli päris huvitav, sest meil oli ehete valmine juba päris hea tseremoonia. âga hea oli ennast vahepeal tunda natuke kenamana. kui me olime valmis, hakkasime ootama madleeni kasuödesid, kellega me pidime koos ballile minema. löpuks nad tulid ja kui me kohale jöudsime oli shokk. see oli nii hull. köik jöid, alaealised olid VÄGA purjus, inimesed ei olnud üldse nagu ballil. igatahes meie käisime seal ringi pead kinni hoides. ja mul oli mönus peavalu ka. aga madleen on lihtsalt nii armas, et temaga on alati hea koos olla.
täna hommikul oli meil kell 11 hommiku-löunasöök. ja siis oligi pesemas käine, asjade kokku pakkimine ja minek. kuradi kahju oli küll. sest madleeni kasupere on NII armas. neil saab nalja, nad räägivad ja nad vötavad madleeni kui oma last. eriti armas on madleeni kasuisa. ta on nii lahe. tema viiski mind rongijaama.
ja nii ma siis söitsin tagasi koju. olen siin üksi ja varsti peaks ka minu kasupere tagasi tulema.
aga madleen. 13. detsember magan ma uuesti sinu körval. !
AITÄH Madleen!
kolmapäeva hommikul enne kooli minekut, kui mul olid juba köik riided kooliminekuks seljas, ütlesin mariannele, et ma tahan temaga öhtul rääkida. tema küsis selle peale, et mis kell. noo, kas see on töesti nii tähtis?? igatahes, koolis ei olnd mul kohe üldse hea olla. mitte ÜLDSE!! aga päev läks kiiresti ja mina mötesin, et ma lähen peale kooli ujuma. aga kolmapäeviti on seal basseinis soojavee päev. nii et jäi ära. koju jöudes söime mariannega ja hakkasin siis rääkima. et ta peaks ikka teadma, mis mulle ei meeldi ja mis mulle on imelik. löpuks oli ikka asi nii, et ma ei rääkind pooli asju ära. aga ma vöin väita, et peale seda rääkimist on olukord palju paremaks läinud.
neljapäeval oli koolis suht pikk päev ja peale tunde läksime klassivennaga koos sööma. nalja sai NII palju. ma pole tükk aega nii palju naerda saanud. tulin siis korra koju ja läksin tagasi linna, et madleeni emmele kingitus osta ja ära teha. ja siis hakkasin asju pakkima reedeks.
reede hommikul oli esimene tund füüsika ja ma istusin Kathi körvale. kuna Heidi ei tulnud kooli. näitasin talle seda füüsika tööd mis nad tegid. et mul on ka see olemas. ja füüsika öpetaja kohe ütles, et Liisbet, ole rahulik. järgmise töö saad sina ka kaasa teha. vöi äkki sa tahad seda tööd ka proovida teha? - jess. muidugi.
koolis oli 4 igavat tundi. aga peale esimest tundi helistasin Signele ja see oli nii nii lahe. ja sellel ajal leidsid mu klassikaaslased, et oleks lahe vaadata minu rahakotti. nii ma siis rääkisin tädiga ja klassivendadega. ja päeva löppus. oli see mida ma olin juba kaks nädalat oodanud. ehk. söitsin madleeni juurde. löpuks ometi sain ma näha kus ta elab. aga kui ma olin enamvähem Griesgirchenis helistas mulle Madleen ja küsis et kus ma olen. sest et rong pidi hilinema ja meie pidime samas bussiga koju söitma. aga köik läks väga ilusti. jöudsin öigeks ajaks kohale ja bussini oli ka veel aega. reedel käisime madleeniga külapubis istumas.
laupäeval oli hommikusöök 8.45. suur hommikusöök. lönasöök oli laupäeval meie korraldada. me tegime riisi sampinjoni-porgandipoiste kastmes, salatit ja puuviljasalatit vaniljekastmes. mm. maitsev oli. peale seda käisime ''linna'' peal ja kooli vaatamas, kus madleeni kasuema töötab. see oli ikka väga kena kool. koju jöudes oli kohvijoomine ja vöileiva söömine. peale seda läksime meie, kaks eesti tüdrukut, koos sauna. oh, saun. see on midagi, mis on alati hea. eriti kui seda saab nii harva. ja siis hakkas. dussi all käimine, küünte lakkimine, meik, riided.. ehk ettevalmistus balliks. see oli päris huvitav, sest meil oli ehete valmine juba päris hea tseremoonia. âga hea oli ennast vahepeal tunda natuke kenamana. kui me olime valmis, hakkasime ootama madleeni kasuödesid, kellega me pidime koos ballile minema. löpuks nad tulid ja kui me kohale jöudsime oli shokk. see oli nii hull. köik jöid, alaealised olid VÄGA purjus, inimesed ei olnud üldse nagu ballil. igatahes meie käisime seal ringi pead kinni hoides. ja mul oli mönus peavalu ka. aga madleen on lihtsalt nii armas, et temaga on alati hea koos olla.
täna hommikul oli meil kell 11 hommiku-löunasöök. ja siis oligi pesemas käine, asjade kokku pakkimine ja minek. kuradi kahju oli küll. sest madleeni kasupere on NII armas. neil saab nalja, nad räägivad ja nad vötavad madleeni kui oma last. eriti armas on madleeni kasuisa. ta on nii lahe. tema viiski mind rongijaama.
ja nii ma siis söitsin tagasi koju. olen siin üksi ja varsti peaks ka minu kasupere tagasi tulema.
aga madleen. 13. detsember magan ma uuesti sinu körval. !
AITÄH Madleen!
Tellimine:
Postitused (Atom)