ohsaa. alustan oma elukesest kirjutamist siis kümnendast detsembrist, mis oli esmaspäev.
peale kooli läksin ma korra poodi, et nänni eestisse saata. läksin ja siis sain nii muuseas korra christophiga kokku. löpuks kui koju jöudsin, polnud ma mitte midagi ostnud ja ma suutsin kaks tundi Billas olla. :D
teisipäeval magasin sisse. marianne äratas mind 6.50 üles. lootusetult hilja. läksin hilisema rongiga kooli. peale kooli käisin james bondi vaatamas. noo on ikka tropp film. ega ma seda filmi väga palju ei näinudki, aga naljakas oli ikka.
kolmapäeval läksin ka hiljem kooli, sest teised kirjutasid religioonis testi. kolmapäeval olid kehalised. me tegime seal massasi. see oli nii nii nii mönus. peale kooli mötlesin linzi tagasi söita, sest neljapäeva hommikul tuli madleen ja me pidime hommikul küpsetama. nii et kui marianne koju tulin, ütles et ma lähen linzi. tema muidugi arvas, et ma saan kellegiga kokku. aga ta pakkun välja variandi, et me läheks koos poodi. möeldud, tehtud. nii et siis käisin mariannega poes süüa ostmas.
hommikul sain veits kauem magada, sest kooli ma ei läinud. madleen tuli minu poole. saime umber tund aega kodus olla, kingid vahetada ja siis tuli madleen minuga kaasa proovi. see hakkas kell 11.15 mingis kirikus, millest mul polnud örna aimugi, kus see olla vöiks. läksime algul mu kooli juurde, et vötan noodid ja saan klassiga kokku. aga kooli jöudes polnud mu klassi enam seal. läksin siis motzartisse tagasi, seal nägin juba möndasin koorikaaslasi, nii et oli veits kindlam olla. jöudsime kirikusse, oli proov ja siis käisime veel korra poes ja siis koju kokkama. enne seda söime tarta putru. me ikka pidime köik asjad ära kokkama, mis me möelnud olime. kuut asja. vahepeal tuli meil kahest munast puudus.:D siis madleen ütles, et ma peaks christophile helistama. mina muidugi ei teinud seda. madleen saatis talle sönumi, et ta tuleks ja vötaks kaks muna kaasa. ja ta tuligi kahe munaga. meie küpsetamise ajal oli meil läpakas all ja eesti muusika käis. siis otsustas patricia meie poole tulla. ma sain shoki. köik oli laiali. meie küpsetasime, heibl oli meie pool. jess ühesönaga. pärast tulu veel gloria ja umbes kuue ajal läksime siis tagasi linna. sest mul oli kontsert. mina arvan, et ilus oli. stumpi laulis soolot ja puha. lausa kaks korda. peale seda käisime korraks mu klassiga väljas ja koju tuttu.
reede hommikul, kui madleen veel magas, käisin mina solaariumis ja siis läksin üles ennast riidesse panema. madleen oli ka üles ärkand. siis söime hommikust ja meie kokkamine vöis edasi minna. siis avastas madleen, et talle ei meeldi ikka see pärmi tainas. siis läksime uut ostma. vahel tundus küll, et asi läheb väga väga kiireks. noo muidugi ei jöudnud me oma lumehelbekesi teha ja retseptide kirjutamisest ei tulnud ka midagi välja, aga iseenesest jöudsime ikka oma asjadega valmis. läksime siis linzi, suur sprodikott küpsetisi täis. :D. olime köige esimesed, kes sinna jöuddsin. nii saime natuke majaga tuvust teha. tegelikult köögiga. siis hakkas inimesi tulema. raoul tuli ka. temaga sai nalja. igatahes löpuks tulid kokku minu kasupere, madleen ja raoul ja siis üfu tegelased. aga meil sai nalja. vahel käisin ma claudiga rääkimas. ( ma ei taha sellest rääkida) . aga selle aja jooksul oli ära otsustatud, et raoul tuleb meie juurde ööseks ja meie kolm vahetusöpilast läheme välja. alustasime siis oma ringi cheeese'ga. peale seda läksime altstadt'i. tulime taksoga koju ja tuttu. hommikul oli kell 5.50 äratus, sest raoul pidi koju minema. siis sain magada tunnikese ja siis ärkas madleen. peale madleeni ära minekut koristasin oma kohutava seapesa toas ära ja marianne tuli koju. ta muidugi tundis huvi, et mis ma claudiaga rääkisin. rääkisin siis ära. tal oli hea meel, kui ma ütlesin, et ma veel jään siia perre. ei tea kui kauaks, aga praegu veel jään. siis käisin üksi poes ja peale seda hakkasin vannituba koristama. olin dussikabiini jöudnud ja siis ma suutis dussi käima panna ja ma sain hea vee pahmaka endale keale. siis läksime linzi jöululaadale ja peale seda orkestri jöulupeole.
pühapäveal käisime kuldmütsikesetga austrias ringi. ma nägin seda töelist austriat, mida ma olin endale ette kujutanud. armas oli. aga külm
esmaspäev. KOHUTAV ÖHTU
teisipäeval sain neli kuud täis. neli kuud tagasi oli ma tallinna lennujaamas. peale kooli läksin kasutädi poole, peale seda olin christphiga väljas.ütlesin, et pean oma küüsi lakkuma. ( ma mötlesin lakkima, nüüd ta naerab mu üle koguaeg) alates kella poole kuuest oli NUTT NUTT NUTT ja viha ja ...
kolmapäeva hommikul läskin kooli aga kooli ma ei jöudnud. jöudsin hoopis welsi, kus ma sain madeeniga kokku. armas oli. ma ei saanud oma tujuga lihtsalt kooli minna. ''koolist'' koju tulles, nägin uut telekat ja tolmuimejat. siis tuli robert ja me läksime shoppama.
peale seda tulin koju, käisin pesemas ja tuli ajakirjanik ,minust intervjuud tegema. mina önneks ei pidanud eriti midagi ütlema, küsiti gloria ja marinanne käest ka. aga see intervjuu ilmub 24 detsember. ja siis issi helistas ja..
asi on selles, et vahepeal on ikka eriti hull siin olla. ( siin majas)
aga ega midagi. hea et mul on omad söbrad, kellega ma saan koos olla ja helistada.
andke andeks, et see blogi nii lühike on, aga ma ei hakka neid vastikuid päevi siia kirjutama
viie nädala pärast ;)
olge tublid
ciao
neljapäev, 20. detsember 2007
pühapäev, 9. detsember 2007
Teine advent
Ma olen küll jäänud ikka päris laisaks. Ei, tegelikult pole mul lihtsalt aega olnud siia kirjutada.
Esmaspäeval laadisin ma oma könekaardi ära. hommikul rääkisin korra mariaga ja lubasin öhtul tagasi helistada. koolis väga väsitav. ma olen üldse viimasel ajal kuidagi väga väsinud. ja peale kooli ei tule und, siis on kuskilt seda energiat nii palju tulnud. igatahes mötlesin ma tükk aega, mida teha. siis Heibl kutsus mind niisama musiheimi. mis mul muud ikka teha oli. läksin siis sinna. rääkisime niisama juttu heibli ja ta söpradega kuni tuli üks mees meie orkestrist ka sinna( köige naljakam mees) ja siis ta hakkas seal niisama koristama ja nii. öhtul kui koju tulin helistasin siis mariale. algul rääkisime tund aega minu arve pealt. siis sai tal aku tühjaks ja ta helistas tagasi. rääkisime veel tund aega. kaks tundi telefoniga rääkida!! tehke järgi!! ei parem mitte. arved lähevad muidu liiga suureks! noo ja kui löpuks osad jutud räägitud said, siis oligi kell juba pool kümme. aeg pesema ja magama minna.
teisipäeva hommikul läksin ma üksi kooli. mötlesin linzist edasi minna bussiga, mitte trammiga. möeldud, tehtud. sain hannaga kokku. rääkisime suht palju. siis kooli juures sain williga kokku. siis oli juba ingliskeel ja klassi läksin oma klassiöega. see köik kokkutähendab et ma rääkisin 20 minuti jooksul kolme keelt. jah. see ei ole alati nii kerge nagu paistab. öhtul tulid claudia ja petra ( vanemate tugiisik) meie poole. mina eriti ei saanudki rääkida. rohkem rääkisid nad gloria ja mariannega. mina istusin ilusti oma toas. aga ega mul ei olnudki midagi head öelda.
kolmapäeval olid meil jumalast lahedad kekad. nimelt on meil üldse kehalised sellised tunnid, kus me teeme mingit aeroobikad jne jne. mitte midagi hinde peale. hinne pannakse ma arvan et osavötu eest ja aktiivsuse eest ka. igatahes see kolmapäev hüppasime me mingi batuudi pealt saltoga madratsile jne jne. päris lahe oli. kehalised on mul üldse siin lemmik tunnid. need tehakse alati nii huvitavaks. järgmine kord tehakse massasi. aga mind pole. armas. peale kooli sain ma autoga koju, sest mu kasuvanaema ja kasuema olid linnas. ahsoo. kolmapäeval oli siin Krapuse päev. suured kollid tulevad tänavapeal inimese peksma. ?? lapsepölve trauma vöib sellest saada, sest need kollid on töesti väga öudsad. igatahes küpsetasime me mariannega jälle. ta ütles, et nüüd on köik, aga ma kahtlen selles.
neljapäeval oli nikolausi päev, jöuluvana moodi onu tuleb ja teeb kingitusi. pisikesi. koolis oli esimene tund füüsika ja mina istusin rahulikult ja kuulasin öpetajat. järsku astus sisse onu nikolaus. mina ei saanud midagi aru, sest et ma polnud sellest mitte midagi varem kuulnud. igatahes oli ta ka punase kuuega ja punase mütsiga. müts oli nagu mingi kirikutegelase oma. ( ma ei tea kuidas seda niemtatakse) ja selle peale oli rist. saime köik ühe mandariini. päev läks edasi niisama. logeledes. saksakeeles räägiti pöhjamaade jöuludest ( mina rääkisin) ja siis mönes tunnis lugesin raamatut. ps! mu päkapikk polnud mind ikka veel külastanud. peale kooli helistas heibl, et mis teeme. ütles et lähme kinno. ok olin nöus. siis tuli välja et mingit head filmi polnud. jess. alati läheb köik vössa. siis ma mängisin trompetit. tglt ma teen seda suht igapäev. siis mötlesin, et kuna marianne tuleb ka töölt nii hilja, et ma küpsetan midagi. käisin poes, ostsin pärmi ja tegin pärmi taigna valmis. peale seda otsustas heibl ikka välja minna. käisime niisama ringi. mina öppisin oma kodukanti tundma.
reedel oli koolis MINUL ainult kaks tundi. hommikul läksime me koos robertiga koos kooli. tähendab autoga. ma olin juba kell 7.10 koolis. ei, ma ei olnud esimene. muidugi olin. aga siis tasapisi hakkas rahvast tilkuma. sellesmöttes oli mönus, et ma sain oma klassikaaslasetga rääkida, kellega ma tavaliselt ei räägi. aga need kaks tundi möödusid kiiresti ja ILMA päkapikuta. köik lohutasid, et eks ma saan siis järgmine nädal kaks kinki. aga ikkagi. MA VIHKAN OMA PÄKAPIKKU!!!!!! peale kooli läksin shoppama. kuidagi päris kiiresti läks. igatahes nüüd on peaaegu köik ostetud ja rahu peaaegu majas. peale kooli küpsetasin siis oma krigli valmis. mis tuli küll natuke imelik.. aga kui vötta arvesse, et ma pole pöhimötteliselt neli kuud küpsetanud, siis käis kah. käisime peale seda kinos. heibli motikaga. ma olin suht kindel, et kindlasti on külm, aga ei olnudki. igatahes filmist ei saand ma mitte midagi aru. keelest küll, aga me rääkisime enamasti juttu ja suures saalis oli kuus inimest. reede öhtul. aga enne minekut olin ma kindel, et ma lähen laupäeval attnangisse. aga siis helistas gregor ja palus, et ma ikka reedel läheks. löpuks jödsin ma kell 11 kohale. poisid ilusti ootasid mind. ma mötles daniel, gregor ja javier. aga kell oli juba nii palju ja köik olid nii väsinud, siis me ei rääkindki erilist midagi. natukene ja siis läksime magama. igatahes oli '' minu '' tuba über paigutatud ja see oli nii nii nii nii nii armas.hommikul söime ja siis vaatasin suusatamist ja selle vahepeal sai veits vesipiipu ka tehtud, aga mina vaatasin telekat ja teised tegid.siis hakkasid poisid mingist ronimisest mulle rääkima. ei noo tänks, et mulle ka öeldud oli, et ma vötaks lühikesed püksid kaasa. mina siis läksin niisama nendega kaasa. muidugi oleks ise ka seda teha tahtnud, aga eks veel veits aega on.. kui koju jöudsime, siis söime. siis mötlesime weinachtsmarkt'ile minna. läskime. tähendab mina reesi ja daniel. javier ja gregor läksid casiinosse. aga javier tuli suht kiiresti meie juurde tagasi. jöime siis höögveini ja ma kuulasin, kuidas brandi rääkis, et ma olen venemaalt ja talle ei meeldi venelased. tähendab. köik riigid, mis jäävad austriast ida pool on venemaa. oi venemaa on ikka päris päris suur. nii me siis kaklesime temaga. löpuks leppisime ikka ilsusti ära ja grogor tuli meile järgi.
pühapäeva hommikul söime ja siis pidin mina küpsetama( seda ma muidugi üksi ei teinud, kui mul on kolm poissi ka kodus). tegime riisi, snitslit, köögivilju ja latsot ja kurgi salatit. vahepeal tuli hanni ka koju. ta oli imestanud, et ta pojad ka süüa oskavad teha. söime ja aega oligi nii kaugel, et asjad kokku panna ja minema minna. nüüd ma siin istun. mida tarka teha pole. aga blogi kirjutamine on vist piisavalt tark tegu?!?! glaub ich so.
ahsoo. selle kringliga oli nii, et sellel ajal kui ma kinol olin, oli marianne selle ära peitnud. ma küpsetasin selle, et attnangisse minne kaasa vötta. proovisin mariannele helistada, aga ta ei vötnud köne vastu. siis öösel kell pool üks ! saatis ta mulle sönumi, et kus see on .. noo anna andeks, veits hilja. siis helistas ka mulle veel. ma ei saanud mitte midagi aru, sest esiteks oli ta peol ja mina magasin. nii et jah. hommikul helistas ta mulle uuesti.
olen üksi kodus ja vaatan, mida tarka ma nüüd tegema hakkan.
ok. tsau.
musi kalli
Esmaspäeval laadisin ma oma könekaardi ära. hommikul rääkisin korra mariaga ja lubasin öhtul tagasi helistada. koolis väga väsitav. ma olen üldse viimasel ajal kuidagi väga väsinud. ja peale kooli ei tule und, siis on kuskilt seda energiat nii palju tulnud. igatahes mötlesin ma tükk aega, mida teha. siis Heibl kutsus mind niisama musiheimi. mis mul muud ikka teha oli. läksin siis sinna. rääkisime niisama juttu heibli ja ta söpradega kuni tuli üks mees meie orkestrist ka sinna( köige naljakam mees) ja siis ta hakkas seal niisama koristama ja nii. öhtul kui koju tulin helistasin siis mariale. algul rääkisime tund aega minu arve pealt. siis sai tal aku tühjaks ja ta helistas tagasi. rääkisime veel tund aega. kaks tundi telefoniga rääkida!! tehke järgi!! ei parem mitte. arved lähevad muidu liiga suureks! noo ja kui löpuks osad jutud räägitud said, siis oligi kell juba pool kümme. aeg pesema ja magama minna.
teisipäeva hommikul läksin ma üksi kooli. mötlesin linzist edasi minna bussiga, mitte trammiga. möeldud, tehtud. sain hannaga kokku. rääkisime suht palju. siis kooli juures sain williga kokku. siis oli juba ingliskeel ja klassi läksin oma klassiöega. see köik kokkutähendab et ma rääkisin 20 minuti jooksul kolme keelt. jah. see ei ole alati nii kerge nagu paistab. öhtul tulid claudia ja petra ( vanemate tugiisik) meie poole. mina eriti ei saanudki rääkida. rohkem rääkisid nad gloria ja mariannega. mina istusin ilusti oma toas. aga ega mul ei olnudki midagi head öelda.
kolmapäeval olid meil jumalast lahedad kekad. nimelt on meil üldse kehalised sellised tunnid, kus me teeme mingit aeroobikad jne jne. mitte midagi hinde peale. hinne pannakse ma arvan et osavötu eest ja aktiivsuse eest ka. igatahes see kolmapäev hüppasime me mingi batuudi pealt saltoga madratsile jne jne. päris lahe oli. kehalised on mul üldse siin lemmik tunnid. need tehakse alati nii huvitavaks. järgmine kord tehakse massasi. aga mind pole. armas. peale kooli sain ma autoga koju, sest mu kasuvanaema ja kasuema olid linnas. ahsoo. kolmapäeval oli siin Krapuse päev. suured kollid tulevad tänavapeal inimese peksma. ?? lapsepölve trauma vöib sellest saada, sest need kollid on töesti väga öudsad. igatahes küpsetasime me mariannega jälle. ta ütles, et nüüd on köik, aga ma kahtlen selles.
neljapäeval oli nikolausi päev, jöuluvana moodi onu tuleb ja teeb kingitusi. pisikesi. koolis oli esimene tund füüsika ja mina istusin rahulikult ja kuulasin öpetajat. järsku astus sisse onu nikolaus. mina ei saanud midagi aru, sest et ma polnud sellest mitte midagi varem kuulnud. igatahes oli ta ka punase kuuega ja punase mütsiga. müts oli nagu mingi kirikutegelase oma. ( ma ei tea kuidas seda niemtatakse) ja selle peale oli rist. saime köik ühe mandariini. päev läks edasi niisama. logeledes. saksakeeles räägiti pöhjamaade jöuludest ( mina rääkisin) ja siis mönes tunnis lugesin raamatut. ps! mu päkapikk polnud mind ikka veel külastanud. peale kooli helistas heibl, et mis teeme. ütles et lähme kinno. ok olin nöus. siis tuli välja et mingit head filmi polnud. jess. alati läheb köik vössa. siis ma mängisin trompetit. tglt ma teen seda suht igapäev. siis mötlesin, et kuna marianne tuleb ka töölt nii hilja, et ma küpsetan midagi. käisin poes, ostsin pärmi ja tegin pärmi taigna valmis. peale seda otsustas heibl ikka välja minna. käisime niisama ringi. mina öppisin oma kodukanti tundma.
reedel oli koolis MINUL ainult kaks tundi. hommikul läksime me koos robertiga koos kooli. tähendab autoga. ma olin juba kell 7.10 koolis. ei, ma ei olnud esimene. muidugi olin. aga siis tasapisi hakkas rahvast tilkuma. sellesmöttes oli mönus, et ma sain oma klassikaaslasetga rääkida, kellega ma tavaliselt ei räägi. aga need kaks tundi möödusid kiiresti ja ILMA päkapikuta. köik lohutasid, et eks ma saan siis järgmine nädal kaks kinki. aga ikkagi. MA VIHKAN OMA PÄKAPIKKU!!!!!! peale kooli läksin shoppama. kuidagi päris kiiresti läks. igatahes nüüd on peaaegu köik ostetud ja rahu peaaegu majas. peale kooli küpsetasin siis oma krigli valmis. mis tuli küll natuke imelik.. aga kui vötta arvesse, et ma pole pöhimötteliselt neli kuud küpsetanud, siis käis kah. käisime peale seda kinos. heibli motikaga. ma olin suht kindel, et kindlasti on külm, aga ei olnudki. igatahes filmist ei saand ma mitte midagi aru. keelest küll, aga me rääkisime enamasti juttu ja suures saalis oli kuus inimest. reede öhtul. aga enne minekut olin ma kindel, et ma lähen laupäeval attnangisse. aga siis helistas gregor ja palus, et ma ikka reedel läheks. löpuks jödsin ma kell 11 kohale. poisid ilusti ootasid mind. ma mötles daniel, gregor ja javier. aga kell oli juba nii palju ja köik olid nii väsinud, siis me ei rääkindki erilist midagi. natukene ja siis läksime magama. igatahes oli '' minu '' tuba über paigutatud ja see oli nii nii nii nii nii armas.hommikul söime ja siis vaatasin suusatamist ja selle vahepeal sai veits vesipiipu ka tehtud, aga mina vaatasin telekat ja teised tegid.siis hakkasid poisid mingist ronimisest mulle rääkima. ei noo tänks, et mulle ka öeldud oli, et ma vötaks lühikesed püksid kaasa. mina siis läksin niisama nendega kaasa. muidugi oleks ise ka seda teha tahtnud, aga eks veel veits aega on.. kui koju jöudsime, siis söime. siis mötlesime weinachtsmarkt'ile minna. läskime. tähendab mina reesi ja daniel. javier ja gregor läksid casiinosse. aga javier tuli suht kiiresti meie juurde tagasi. jöime siis höögveini ja ma kuulasin, kuidas brandi rääkis, et ma olen venemaalt ja talle ei meeldi venelased. tähendab. köik riigid, mis jäävad austriast ida pool on venemaa. oi venemaa on ikka päris päris suur. nii me siis kaklesime temaga. löpuks leppisime ikka ilsusti ära ja grogor tuli meile järgi.
pühapäeva hommikul söime ja siis pidin mina küpsetama( seda ma muidugi üksi ei teinud, kui mul on kolm poissi ka kodus). tegime riisi, snitslit, köögivilju ja latsot ja kurgi salatit. vahepeal tuli hanni ka koju. ta oli imestanud, et ta pojad ka süüa oskavad teha. söime ja aega oligi nii kaugel, et asjad kokku panna ja minema minna. nüüd ma siin istun. mida tarka teha pole. aga blogi kirjutamine on vist piisavalt tark tegu?!?! glaub ich so.
ahsoo. selle kringliga oli nii, et sellel ajal kui ma kinol olin, oli marianne selle ära peitnud. ma küpsetasin selle, et attnangisse minne kaasa vötta. proovisin mariannele helistada, aga ta ei vötnud köne vastu. siis öösel kell pool üks ! saatis ta mulle sönumi, et kus see on .. noo anna andeks, veits hilja. siis helistas ka mulle veel. ma ei saanud mitte midagi aru, sest esiteks oli ta peol ja mina magasin. nii et jah. hommikul helistas ta mulle uuesti.
olen üksi kodus ja vaatan, mida tarka ma nüüd tegema hakkan.
ok. tsau.
musi kalli
pühapäev, 2. detsember 2007
juba detsember
nii. ma pole siia siis täpselt nädal aega kirjutanud.
nii. esmaspäev. ma teadsin, et Sadel ( itaalia tüdruk) on viimane päev. olin kindle, et ma näen teda rongijaamas, aga kus sa sellega. olin teve tee linzi päris önnetu selle pärast. aga linzis, rongijaamas, nägin teda. algul ajasime veits niisama juttu ja siis otsustasime mitte kooli minna, vaid hoopis kohvikusse. möeldud tehtud. mönus oli. rahulik, teised on köik koolis/tööl ja meie istusime seal ja jöime kakaod. rääkisime maailma elust. ok pigem itaalia ja eesti elust. läksime teiseks tunniks kooli, kuigi sinna ka hilinemisega. aga mul oli bioloogia ja öpetaja tuleb niikuinii hiljem. siis läks tavaline koolipäev edasi. ja öhtul ma ei tea, mis ma tegin.
teisipäeval käisin koolis ( väga lahe oli) ja siis läksin ujuma. ujuda oli super mönus, aga peale seda enam ei olnud. kuna mu ujumisprillid on veel eestis ja kuna mu silmad on kloorile VÄGA tundlikud, siis ma olin nagu kahe punase peediga näos kui ma seal ära tulin. igatahes valutasid mu silmad terve öhtu ja jooksid vett. ja koju jöudes avastasin ma oma peas külalise. ta nimi on PEAVALU! see oli jube. tulin koju ja kohe voodisse. algul tabletti ei vötnud vaid lootsin magamisele. ärkasin üles, vötsin rohtu ja mötlesin et kolmapäeval on mul inka schularbeit. ma olin liiga jöuetu, et midagi suudaks üle vaadata. käisin siis pesemas ja kobisin tagasi voodisse.
kolmapäeva hommikul äratas marianne mind üles( sest ma olin unustanud äratuskella tirisema panna. minu vastus oli, et ma lähen hiljem. ainult tööks. kuna ma ärkasin sellegi poolest vara, siis ma käisin korra netis ja jäin Kaariga juttu ajama. siis tuli vahepeal möte, et äkki ei lähekski kooli. löpuks ikka läksin. tee peal vaatasin veel Gernund and Infinitivi lehed üle, sest need tulid ka tösse sisse. koolis sain ilusa üllatuse. minu päkapikk oli mulle lauasahtlisse kingituse pannud. see oli mingi paberi hoidja. nii mönus. peavalu läks kohe paremaks. ja tuju koos sellega. töö koosnes iseenesest kahest kuulamisest, lugemisest, G&I ja pidi kaks teksti kirjutama. eks näis, kuidas läks. peale testi, mis kestis kaks tundi tulin koju. ilm oli SUPER: suht jahe, päike paistis, tuulitu... läksin selle peale kohe köndima. ei julgend jooksma minna oma peaga. aga see oli väga mönus. peale seda läksime mariannega Ikeasse. seal lihtsalt aeg läheb. ise ei pane tähelegi. tulime koju, ja siis ei olnd midagi erilist enam.
neljapäev oli kool. inka jäi ära. kool oli iseenesest mönus. mu klassivennal oli sünnipäev, köik laulsime talle..peale kooli mötlesin, et äkki lähen oma poole klassiga ka välja, aga öhtul mängisme mariannega hoopis mingit mängu ja siis vaatasime telekat. ilus film oli, kus kolm tütart pidid kahe nädala jooksul abiellume. film oligi nende seiklustest, sest alati ei lähe köik nii, nagu tahetakse.
reedel hakkas kool kell 11, sest meil oli avatud uste päev. hommikul enne kooli käisin pesemas. ja siis läksingi kooli. üksi, sest gloria oli varem läinud. koolist koju jöudsin kella nelja ajal. peale seda niisama. lugesin raamatut ( ahjaa, ma loen juba mitte lasteraamatut. armastusromaan : Einfach nur Liebe) ja siis tuli gloria küsima, et kas ma lähen ka ikka ballile. mina jäin endale kindlaks ja ütlesin, et ma lähen ikka orkestrisse, sest eelmine kord polnud ja arvatavasti järgmine kord ma ka minna ei saa. ja mind ei tömband mitte miski sinna ballile. enne balli tuli Ristl meie poole, koos temaga läks gloria berliini. algul istusin ma suurestoas ja kuulasin seda juttu pealt. ma olin suht köveras, sest marianne küsis nii tobedaid küsimusi. aga siis söime me koos ja peale seda läksin ma orkesrtisse..algul oli seal väga vähe rahvast aga löpuks saime ikka möned kokku ja mängisime minu jaoks täiesti uusi lugusid. ma tunnen kohe et mul selle austrias oldud aja jooksul on noodilugemine mitu korda paremaks läinud. peale orkestrit istusime niisama seal meie ruumis ja ajasime juttu. köik uurisid eesti kohta. ja siis vahetasime Georgi ja Christophiga numbreid, et kui ma homme laupäeval jöululaadale lähen, siis ma saan helistada ja nemad saavad helistada, et kuna nad sinna lähevad. Koju jöudsin umbes poole 12 ajal ( orkestri proovist). Vaatasin veel veits telekat ja mötlesin magama minna. Olin juba voodis, kui tuli sönum. Muidugi oli see mönusalt dialektis kirjutatud, aga ma sain sellest väga ilusti aru. See oli Christoph. Siis oli paar sönumi vahetust ja löpuks vötsin ma läpaka ikkagi voodisse ja läksin MSN'i. Seal oli veel möni eestlane, kellega ma rääkisin. Taavi pidi mötlema külla tulekule. Löpuks sain ikka magama.
Lauupäeva hommikul pool üheksa tuli Marianne minu käest küsima, et kas ma tahan ka shoppama minna. Noo, et tänks. Aga magada ma ka edasi ei saanud. Mingi pöönasin niisama voodis kella kümneni. Siis läksin alla sööma ja siis vaatasin suusatamist. Peale seda tuli Marianne venna lapsed meile ja me tegime piparkoogimaja. Ma tegin seda oma elus esimest korda. Siis helistas Georg, et ma läheks jöululaadale. Läksin. Päris palju nalja sai. Tösiselt. Ma olen väga rahul, et ma sinna läksin. Peale seda läksin ma korra Christophiga ta muusikaproovi. Ahjaa. Ta oli mulle CD teinud. Kuulasime siis seda seal. Ja.. ta ütles, et ta armastab Eestit, Ma arvan. et pigem mind. ;) okok. nali. Läksin koju, ei teindu midagi erilist ja siis läksime koos Gloriaga Linzi. Tema läks sealt edasi Berliini, mina trammi peale. Ok. jöudsin siis Haubtplazile ja siis tuli välja, et mu arve on ostas. Jess! mul polnud örna aimugi, kus will olla vöiks. käisin siis need kohad läbi, kus ma arvasin ta olevat. teda mitte leides, otsustasin ma tagasi koju söita. Aga trammi oodates ja möeldes, et miks alati asjad vössa peavad minema , tuli mulle meelde, et mul on eesti telefonikaart ka. Super! sain siis willi kätte ja ta tuli mulle vastu. Üksi. ja siis me läksime algul ühte Pubisse ja me olime kahekesi. siis tuli välja, et tal oli seal oma söpradega igav olnud ja nii me siis olimegi kahekesi. Istusime seal äkki umbes pool tundi, peale seda läksime niisama vanalinnaga tutvuma. Köndime mööda Doonaud ja vahepeal sadas veits vihma ka. aga me ei ole ju suhkrust, et me üles sulaksime. Löpuks jödsime ühele vaateplatvormile vöi mis iganes see ka polnud oleks ja seisime seal. Suur lossi muuseum meie körval. Nii mönus oli... Kuid järsku hakkas päris hullult vihma sadama ja me läksime ta kasuema ateljeesse. Seal niisama... Kuni mul oli aeg takso tellida. Tähendab, oli aega takso mulle tellida. Algul oli koguaeg kinni. löpuks sai will siis takso tellitud. Ok. läksime siis sinna peaplatsile. Mina ütlesin omast arust, et ma tahan taksot 1.45. Igatahes läks will kuhugi edasi ja kuna mul oli omast arust aega nii vähe, siis olin sellega nöus. OK kell lähenes juba väga 1.45-le. Kell oli juba 1.45. Küsisin köik taksod läbi. Mida pole, oli koht mulle. Minu sees tekkis juba pisike paanika. Kell oli juba kell 1. Paanika oli juba suur. Kui kell oli juba 1.10 olin ma endast juba päris väljas. Proovisin siis uuesti taksot tellida. Sama jama. Kinnine toon. Järgmine ohver oli Marianne. Ei vötnud tema ka vastu. Siis helistasin löpuks Willile, et ma ootan ikka veel vihmas ja taksot pole kusagil. Aga tema vastas selle peale, et küll ta tuleb. Aega on veel. Ma tellisin takso ju 2.15-ks. Ta oli veel imestanud, et kas ta ei öelnud mulle seda. JEE!! Ütles, et ma oleksin rahulik. Kuidas saab sellises olukorras veel rahulikuks jääda? eriti ei taha mariannet ka altvedada. muidu kaotab usalduse ja siis ma ei vöi enam üldse välja minna. igatahes läks löppude löpuks köik hästi ja ma sain ilusti takso peale. taksojuht oli armas naine. Mingi ristmiku peal keeras ta akna alla ja ütles körval olevale taksole ''ich liebe dich!'' ??? aga see olevat ta mees olnud. Kuna mina olin viimane, kes taksost maha läks, siis ma sain terve Linzi läbi söita, terve Ansfeldeni ja Trauni. Kojusöit kestis mul üle poole tunni( tavaliselt kestab see umbes 10 min). Koju jöudes nägin, et tuled pölevad. Mötlesin, et Marianne kindlasti muretseb ja ei saa magada. Kus sa sellega? nad olid ka just robertiga koju jöudnud. ja kui ma mariannet nägin, küsis ta minu käest, et miks ma juba kodus olen? ma jöudsin koju kell 3. mitte kell 1. aga ta ei teinud sellest väljagi, et ma hiljem tulin. Käisin siis pesemas ja magama.
Pühapäeva, ehk täna hommikul tulin voodist üles kell 12. Tähendab. Ärkasin juba pool 10, aga siis algul pöönasin niisama ja peale seda vötsin läpaka voodisse ja rääkisin Christophiga juttu. Löpuks kui alla jöudsin, söin ma kiirelt ühe leiva ja aitasin Mariannel küpsetada. Tal on mingi küpsiste hullus. Ta küpsetaks neid nagu terveks aastaks. Ta juba ütles, et kui mul pere tuleb siia, siis nad saavad ka neid süüa. Miks me neid nii palju teeme? Neid saaks ju iga kell uuesti teha. Igatahes oli kell löpuks niipalju, et me läksime kinno. vaatasime mingit jöulufilmi. Iseenesest suht naljakas, aga meeletult ajuvaba. Aga ma olen rahul, sest nüüd ma tean, et ma vöin kinos käia küll juba. sellesmöttes et ei pea ainult pilti vaatama vaid tekstist saan ka väga ilusti aru. Peale kino läksime marianne eksmehe öe poole KÜPSISEID sööma ja teed jooma. minu jaoks oli see küll suht igav, sest mul ei olnd mitte midagi tarka seal öelda. Löpuks jöudsime ilusti koju, käisin pesemas ja nüüd vedelen voodis.
Ilusat adventi ja mönusat jöuluaega!!
Ciao!
Liisbet
nii. esmaspäev. ma teadsin, et Sadel ( itaalia tüdruk) on viimane päev. olin kindle, et ma näen teda rongijaamas, aga kus sa sellega. olin teve tee linzi päris önnetu selle pärast. aga linzis, rongijaamas, nägin teda. algul ajasime veits niisama juttu ja siis otsustasime mitte kooli minna, vaid hoopis kohvikusse. möeldud tehtud. mönus oli. rahulik, teised on köik koolis/tööl ja meie istusime seal ja jöime kakaod. rääkisime maailma elust. ok pigem itaalia ja eesti elust. läksime teiseks tunniks kooli, kuigi sinna ka hilinemisega. aga mul oli bioloogia ja öpetaja tuleb niikuinii hiljem. siis läks tavaline koolipäev edasi. ja öhtul ma ei tea, mis ma tegin.
teisipäeval käisin koolis ( väga lahe oli) ja siis läksin ujuma. ujuda oli super mönus, aga peale seda enam ei olnud. kuna mu ujumisprillid on veel eestis ja kuna mu silmad on kloorile VÄGA tundlikud, siis ma olin nagu kahe punase peediga näos kui ma seal ära tulin. igatahes valutasid mu silmad terve öhtu ja jooksid vett. ja koju jöudes avastasin ma oma peas külalise. ta nimi on PEAVALU! see oli jube. tulin koju ja kohe voodisse. algul tabletti ei vötnud vaid lootsin magamisele. ärkasin üles, vötsin rohtu ja mötlesin et kolmapäeval on mul inka schularbeit. ma olin liiga jöuetu, et midagi suudaks üle vaadata. käisin siis pesemas ja kobisin tagasi voodisse.
kolmapäeva hommikul äratas marianne mind üles( sest ma olin unustanud äratuskella tirisema panna. minu vastus oli, et ma lähen hiljem. ainult tööks. kuna ma ärkasin sellegi poolest vara, siis ma käisin korra netis ja jäin Kaariga juttu ajama. siis tuli vahepeal möte, et äkki ei lähekski kooli. löpuks ikka läksin. tee peal vaatasin veel Gernund and Infinitivi lehed üle, sest need tulid ka tösse sisse. koolis sain ilusa üllatuse. minu päkapikk oli mulle lauasahtlisse kingituse pannud. see oli mingi paberi hoidja. nii mönus. peavalu läks kohe paremaks. ja tuju koos sellega. töö koosnes iseenesest kahest kuulamisest, lugemisest, G&I ja pidi kaks teksti kirjutama. eks näis, kuidas läks. peale testi, mis kestis kaks tundi tulin koju. ilm oli SUPER: suht jahe, päike paistis, tuulitu... läksin selle peale kohe köndima. ei julgend jooksma minna oma peaga. aga see oli väga mönus. peale seda läksime mariannega Ikeasse. seal lihtsalt aeg läheb. ise ei pane tähelegi. tulime koju, ja siis ei olnd midagi erilist enam.
neljapäev oli kool. inka jäi ära. kool oli iseenesest mönus. mu klassivennal oli sünnipäev, köik laulsime talle..peale kooli mötlesin, et äkki lähen oma poole klassiga ka välja, aga öhtul mängisme mariannega hoopis mingit mängu ja siis vaatasime telekat. ilus film oli, kus kolm tütart pidid kahe nädala jooksul abiellume. film oligi nende seiklustest, sest alati ei lähe köik nii, nagu tahetakse.
reedel hakkas kool kell 11, sest meil oli avatud uste päev. hommikul enne kooli käisin pesemas. ja siis läksingi kooli. üksi, sest gloria oli varem läinud. koolist koju jöudsin kella nelja ajal. peale seda niisama. lugesin raamatut ( ahjaa, ma loen juba mitte lasteraamatut. armastusromaan : Einfach nur Liebe) ja siis tuli gloria küsima, et kas ma lähen ka ikka ballile. mina jäin endale kindlaks ja ütlesin, et ma lähen ikka orkestrisse, sest eelmine kord polnud ja arvatavasti järgmine kord ma ka minna ei saa. ja mind ei tömband mitte miski sinna ballile. enne balli tuli Ristl meie poole, koos temaga läks gloria berliini. algul istusin ma suurestoas ja kuulasin seda juttu pealt. ma olin suht köveras, sest marianne küsis nii tobedaid küsimusi. aga siis söime me koos ja peale seda läksin ma orkesrtisse..algul oli seal väga vähe rahvast aga löpuks saime ikka möned kokku ja mängisime minu jaoks täiesti uusi lugusid. ma tunnen kohe et mul selle austrias oldud aja jooksul on noodilugemine mitu korda paremaks läinud. peale orkestrit istusime niisama seal meie ruumis ja ajasime juttu. köik uurisid eesti kohta. ja siis vahetasime Georgi ja Christophiga numbreid, et kui ma homme laupäeval jöululaadale lähen, siis ma saan helistada ja nemad saavad helistada, et kuna nad sinna lähevad. Koju jöudsin umbes poole 12 ajal ( orkestri proovist). Vaatasin veel veits telekat ja mötlesin magama minna. Olin juba voodis, kui tuli sönum. Muidugi oli see mönusalt dialektis kirjutatud, aga ma sain sellest väga ilusti aru. See oli Christoph. Siis oli paar sönumi vahetust ja löpuks vötsin ma läpaka ikkagi voodisse ja läksin MSN'i. Seal oli veel möni eestlane, kellega ma rääkisin. Taavi pidi mötlema külla tulekule. Löpuks sain ikka magama.
Lauupäeva hommikul pool üheksa tuli Marianne minu käest küsima, et kas ma tahan ka shoppama minna. Noo, et tänks. Aga magada ma ka edasi ei saanud. Mingi pöönasin niisama voodis kella kümneni. Siis läksin alla sööma ja siis vaatasin suusatamist. Peale seda tuli Marianne venna lapsed meile ja me tegime piparkoogimaja. Ma tegin seda oma elus esimest korda. Siis helistas Georg, et ma läheks jöululaadale. Läksin. Päris palju nalja sai. Tösiselt. Ma olen väga rahul, et ma sinna läksin. Peale seda läksin ma korra Christophiga ta muusikaproovi. Ahjaa. Ta oli mulle CD teinud. Kuulasime siis seda seal. Ja.. ta ütles, et ta armastab Eestit, Ma arvan. et pigem mind. ;) okok. nali. Läksin koju, ei teindu midagi erilist ja siis läksime koos Gloriaga Linzi. Tema läks sealt edasi Berliini, mina trammi peale. Ok. jöudsin siis Haubtplazile ja siis tuli välja, et mu arve on ostas. Jess! mul polnud örna aimugi, kus will olla vöiks. käisin siis need kohad läbi, kus ma arvasin ta olevat. teda mitte leides, otsustasin ma tagasi koju söita. Aga trammi oodates ja möeldes, et miks alati asjad vössa peavad minema , tuli mulle meelde, et mul on eesti telefonikaart ka. Super! sain siis willi kätte ja ta tuli mulle vastu. Üksi. ja siis me läksime algul ühte Pubisse ja me olime kahekesi. siis tuli välja, et tal oli seal oma söpradega igav olnud ja nii me siis olimegi kahekesi. Istusime seal äkki umbes pool tundi, peale seda läksime niisama vanalinnaga tutvuma. Köndime mööda Doonaud ja vahepeal sadas veits vihma ka. aga me ei ole ju suhkrust, et me üles sulaksime. Löpuks jödsime ühele vaateplatvormile vöi mis iganes see ka polnud oleks ja seisime seal. Suur lossi muuseum meie körval. Nii mönus oli... Kuid järsku hakkas päris hullult vihma sadama ja me läksime ta kasuema ateljeesse. Seal niisama... Kuni mul oli aeg takso tellida. Tähendab, oli aega takso mulle tellida. Algul oli koguaeg kinni. löpuks sai will siis takso tellitud. Ok. läksime siis sinna peaplatsile. Mina ütlesin omast arust, et ma tahan taksot 1.45. Igatahes läks will kuhugi edasi ja kuna mul oli omast arust aega nii vähe, siis olin sellega nöus. OK kell lähenes juba väga 1.45-le. Kell oli juba 1.45. Küsisin köik taksod läbi. Mida pole, oli koht mulle. Minu sees tekkis juba pisike paanika. Kell oli juba kell 1. Paanika oli juba suur. Kui kell oli juba 1.10 olin ma endast juba päris väljas. Proovisin siis uuesti taksot tellida. Sama jama. Kinnine toon. Järgmine ohver oli Marianne. Ei vötnud tema ka vastu. Siis helistasin löpuks Willile, et ma ootan ikka veel vihmas ja taksot pole kusagil. Aga tema vastas selle peale, et küll ta tuleb. Aega on veel. Ma tellisin takso ju 2.15-ks. Ta oli veel imestanud, et kas ta ei öelnud mulle seda. JEE!! Ütles, et ma oleksin rahulik. Kuidas saab sellises olukorras veel rahulikuks jääda? eriti ei taha mariannet ka altvedada. muidu kaotab usalduse ja siis ma ei vöi enam üldse välja minna. igatahes läks löppude löpuks köik hästi ja ma sain ilusti takso peale. taksojuht oli armas naine. Mingi ristmiku peal keeras ta akna alla ja ütles körval olevale taksole ''ich liebe dich!'' ??? aga see olevat ta mees olnud. Kuna mina olin viimane, kes taksost maha läks, siis ma sain terve Linzi läbi söita, terve Ansfeldeni ja Trauni. Kojusöit kestis mul üle poole tunni( tavaliselt kestab see umbes 10 min). Koju jöudes nägin, et tuled pölevad. Mötlesin, et Marianne kindlasti muretseb ja ei saa magada. Kus sa sellega? nad olid ka just robertiga koju jöudnud. ja kui ma mariannet nägin, küsis ta minu käest, et miks ma juba kodus olen? ma jöudsin koju kell 3. mitte kell 1. aga ta ei teinud sellest väljagi, et ma hiljem tulin. Käisin siis pesemas ja magama.
Pühapäeva, ehk täna hommikul tulin voodist üles kell 12. Tähendab. Ärkasin juba pool 10, aga siis algul pöönasin niisama ja peale seda vötsin läpaka voodisse ja rääkisin Christophiga juttu. Löpuks kui alla jöudsin, söin ma kiirelt ühe leiva ja aitasin Mariannel küpsetada. Tal on mingi küpsiste hullus. Ta küpsetaks neid nagu terveks aastaks. Ta juba ütles, et kui mul pere tuleb siia, siis nad saavad ka neid süüa. Miks me neid nii palju teeme? Neid saaks ju iga kell uuesti teha. Igatahes oli kell löpuks niipalju, et me läksime kinno. vaatasime mingit jöulufilmi. Iseenesest suht naljakas, aga meeletult ajuvaba. Aga ma olen rahul, sest nüüd ma tean, et ma vöin kinos käia küll juba. sellesmöttes et ei pea ainult pilti vaatama vaid tekstist saan ka väga ilusti aru. Peale kino läksime marianne eksmehe öe poole KÜPSISEID sööma ja teed jooma. minu jaoks oli see küll suht igav, sest mul ei olnd mitte midagi tarka seal öelda. Löpuks jöudsime ilusti koju, käisin pesemas ja nüüd vedelen voodis.
Ilusat adventi ja mönusat jöuluaega!!
Ciao!
Liisbet
Tellimine:
Postitused (Atom)