Seas!

Kolmapäev
koolis oli päris päris tore koolipäev. läksin isegi hommikul koos oma pisikese öega koos kooli. tavaliselt meil need ajad kuidagi ei klapi. kas ta läheb bussiga vöi läheb hoopistükis hiljem. eile oli köik super. aga jah.. koolipäev oli tore, nagu ma ütlesin. ja öhtul tuli Robert meile. PS! meil on mingi imelik muruniiduk, mis ise niidab ja selle nimi on ka Robert. ja siis läksime Marianne ja robertiga tantsima. seal lähevad tantsud väga huvitavaks.. äge.. kui löpuks koju jöudisme, käisin pesemas ja jooksuga tuttu. ma olin surmväsinud
Neljapäev
hommikul läksin üksi kooli. gloria läks millegipärast hiljem.
esimene tund oli füüskika, kus ma istusin oma klassivennaga ja meil sai suht nalja. aga me ( öigemini nad öppisid) öppisime mingit asja, millest mina mitte tuhtkagi aru ei saanud. ma ei tundunud ennast eriti halvasti, sest ma vaatasin et mitte keegi me klassist ei jaganud seda. mu füüsika öpetaja küsis et kas ma ei kirjuta veel kaasa. minu vastus, selge ja puhas ''NEIN!!!!!!!''
peale seda tuli saksa keel. ma arvasin, et see on öudne, aga et see NII öudne tuleb.. köik algas sellest, et öpetaja ütles, et tal on üks tähtis jutt meiel. ma mötlesin, et kui tähtis jutt siis tähtis jutt. siis ta järsku vaatas mulle otsa ja küsisi, et kas see oli teisipäeval. ja siis ma sain aru, millest ta rääkima hakkab. MINU saksakeele testist. ma lootsin, et ta räägib sellest minuga sosinal, nii et teised ei kuuleks. aga see oli tähtis teema ja selle üle pidi ikka terve klassiga arutama. noo tänan. köigepealt ta küsisi ikka üle, et kaua ma öppinud oled saksa keelt. ma pidin ikka ütlema, et noo täna saab just kaks kuud.. JUBA.. ja siis ta ütles, et see on imetlusväärne. ta kiitis mind ikka taevani. siis rääkis, et ma sain mingi lugemise eest 17 punkti. 20 oli vöimalik. ja grammatikas oli vöimalik saada 27 ja mina sain 25. jah ja seda ütles ta ka, et artiklid on köige örnem koht. on küll, ma ei jaga neid üldse. ja siis ta ütles, et ta arvab, et ma räägin peale oma aastat perfektselt saksa keelt. ma loodan seda. aga ma olin näost ma arvan, et VÄGA punane. punasem kui punapeet ma arvan, ma vähemalt tundsin nii. ja siis ta lubas mingi asja mulle kunagi tuua. öppimiseks. järgmine nädal. ja siis ta ütles klassile, et mida see klassile tähendab, et ma selle testi nii tegin. esiteks seda, et nüüd nad peavad minuga ainult saksa keeles rääkima ( mida nad teevadki)(ja peale seda pidin ma ühe pögusa pilgu oma klassivennale heitma, sest et talle meeldib minuga ikka vahel inglise keeles rääkida, aga ta sai sellest väga hästi aru) ja et nad peavad mind ilusti parandama. nii äge
pärast tulid osad klassikaaslased minu juurde ütlema, et ma olen ikka nii tubli.. ei ole.. ja siis ma istusin mingil vahetunnil diivanil ja siis üks mu koolivend tuli minu körvale, küsis et kuidas läheb jne jne. ja siis ta küsis et kas ma teen oma matura ka siin (eksamid) . mina pidin ütlema, et ma olen ju köigest aasta siis. tema vastas kohe, et eiiii. ainult ühe lühikese aasta? ta ütles, et see on on väga kahju, kuna ma olevat talle hea mulje jätnud.. armas kui keegi nii ütleb..
ja ma avastasin täna, et mu klassikaaslastele meeldib mind köditada. ooahaoishai... see on ju ködi.. üllatus?? ei.. ja siis ingliskeele tunnis istusin jälle oma klassivendadega.. päris hull oli. :D .. ei jah. ja pärast ingliskeelet läskin oma klassikaaslasega rongijaama. meil sai teepeal nii nalja. nii lahe oli. mul sai täna nii palju nalja, kuigi ma olen täna väga unine. ja siis saime rongijaamas mu pinginaabriga kokku. ja siis ta hakkas rääkima, et nad lähevad veebruaris saksamaale. münchenisse äkki. et nad lähevad muusikalile. ja et koht on vaba, et kas ma tahaksin ka minna. ma olen praegu nii keetas. sest see maksaks koos hotellida ja köigega elu vähe. nii et ma peangi nüüd mötlema. ma nii tahaks. !!!!
ma loodan, et need kes pidid minu kirja kätte saama, on seda teinud
kallid musid. varsti näeme. kaheksa ja pool kuud veel