Ilus nimi!

reedel ma ei läinudki selle itaaliatüdruku juurde, sest ei olnd mingit tuju. selle asemel ütles marianne, et me vöiks koos küpsetada. noo ok, mötlesin, et teeme mingi koogikese. aga kus sa sellega. see küpsetamine tähendas, et me tegime nelja sorti snäkse. magusaid. ja selle valmistamiseks läks meil kolm pool tundi. mul oligi silme ees ainult tainas. vahepeal oli gloria koju tulnud. tuli siis kööki ja hakaks ajama, et ma pidavat üloga välja minema ja laup antsu ja madleeniga. ok. lahe. jälle topib ta oma nina sinna, kuhu ei ole vaja. ja siis ma sain veel madleeni käest ka teada, et ma üloga välja lähen. see tähendas siis seda, et meie olime üloga rääkind, et me VÖIBOLLA läheme, tema oli seda rääkind rainerile, rainer madleenile ja löpuks sain ma selle ringiga tagasi. igatahes, ma olin töesti väga vihane. helistasin siis madleenile, et misasja? ja ma olin töesti väga väga endast väljas. ja ma suutsin madleeni ka vihale ajada. nii siis tulid möned ''ilusad'' eesti keelsed sönad. aga aitäh madleen, et sa mind ikka ära kuulad.
laupäeval ei saanud ma üldse kuidagi magada. ei teagi, mis oli. PS!! ma olen juba päris mitut saksa keelset unenägu näinud ;) . kes on nendest midagi kuulnud, siis nad saavad aru, kui önnelik vöib siukese asja üle olla. igatahes hüppasin rongile ja töttasin linzi. nii mönus on, kui keegi ootab sind rongijaamas. tuleb vastu ja puha. see oli nii armas. tema nimi on madleen. käisime siis koos ühes koduses kohvikus kakaod joomas. peale seda oli meil YFU kokkusaamine, et arutada, mis me teeme jöulude ajal. löpuks jöuti otsusele, et igaüks küpsetab midagi, mis on omapärane snäks tema kodumaale jöulude ajal. mis meil on? piparkooke söövad nad siin juba vähemalt augustist alates. igatahes otsustasime me madleeniga koos küpsetada lihapirukaid ja piparkooke jne jne.. nii et ma lähen päev varem maldeeni poole. LAHE! ma loodan, et nad ikka ootavad mind. vöi vähemalt ei ole neil midagi selle vastu, et ma seal olen. löpuks kui see läbi sai, käisime ühes ''pisikeses'' raamatu ja kirjatarvete poes. see oli neljakorruseline.. ja siis läksime rongijaama, seal läksin mina koju ja madleen jäi veel oma rongi ootama. koju tulles vajetasin riided ja töttasin kontserdile. proov hakkas kaks tundi varem kui esinemine. mina sain siis ka endale selle orkestri vesti ja lipsu ( vöi rätti vöi ma ei tea) ja siis ma kekutasin, et ma olen nagu PÄRIS austrelane. igatahes oli kontsert väga armas. ma arvan et väga ilusti läks. rahvast oli ka. ja kui paus oli, läksin marianne ja roberti juurde, kes olid ka tulnud. ütlesin neile ka et ma olen nagu austrelane. ja siis üks mees, kes istus nende vastas vaatas mind tükk aega ja küsis siis löpuks, et kas ma siis ei olegi austerlane.. jaa, sain jälle eputada oma rahvusega. peale kontrsrdi läksime koju ja siis pesema ja magama.
noo see öö ei saanud ma kohe üldse söba silmale. ärevus oli nii suur. sest oli ju oma esimese vahetuspere juurde minek. vötsin külakostiks neid küpsetisi kaasa. rongis oli üks ajakiri, kus oli artikkel tallinnast. lugesin selle läbi ja see oli nii ilusti kirjutatud- öigesti kirjutatud. ja mida lähemale me attnangile olime, seda kiiremini hakkas mu süda tuksuma. kohutav ärevus oli. kui ma siis kohale jödsin läksin ma siis rongijaama ette ja nägin seda Mazdat ootamas. ( see oli auto, mariannel on smart, mis EI ole auto). läksin siis autosse ja nägin, et daniel oli mulle vastu tulnud. rääksime siis niisama ja siis ta järsku küsis mu käest : ''liisbet, mis teed?'' ''mm, söidan nt sinu koju?!'' ''ei, ma ei möelnud seda'' ''hmm, mida siis?'' '' sinu saksa keelt, sa räägid ju nii hullult saksa keelt'' igatahes oli algul temaga imelik saksa keelt rääkida, sest seal ma rääkisin ju ainult ingliskeelt. löpuks jöudsime siis koju. köik olid kodus. tegin köögi ukse lahti ja siis sai neid kövasti kallistada. ma vaatasin martini nägu, see oli nii lahe. ta oli nii imestunud. et ma sain ka temaga rääkida. löpuks tuli ka gregor alla. noo siis oli ju muidugi see, et istusime köögis ja tulid need küsimused, et kuidas läheb, kuidas koolis ja peres läheb jne jne jne jne.. igatahes, tundsin, et olen oma vahetusperre jälle jöudnud. perre, kuhu ma mina kuulun. siis tulid martini ema-isa. siis söime köik koos. jaa, änks oli. ja siis vahepeal tuli Brandi( danieli söber) ja siis hanni söbranna ja siis veel mingi nöbu. nii et sellel päeval käis ikka palju rahvast seal. aga aeg lendas nii kiiresti. mina ikka rääkisin, et ma lähen pühapäeval koju, aga nemad arvasid, et ma vöiks ööseks jääda. ei, täna oli ju vaja kooli minna. poisid mängisid veel pokkerit ja nii ta läks. nad tahtsid mind tagasi.. mina tahaks ka! löpuks oligi öhtu,gregor viis mind rongijaama. nad ikka ütlesid, et enam ma nii pikka vahet ei tohi jätte. pidime koos suusatama ka minema. löpuks sain rongile rongile, mis hilines 5 min. see tähendas mulle, et ma pidin täpselt tund aega linzis ootama. käisin suppi söömas. ja läks see aega ka. siis majja jöudes, kus ma elan, tundsin kuidagi tühjust.. läksin oma tuppa, hoidsin värisevate kätega oma telefoni ja tegin selle ära. selle, et helistasin claudiale ( minu tugiisik) , et ma tahaks kokku saada ja natuke rääkida. kui ma seda ütlesin siis ta ütles : OKEIIIIIIIIIII!! imelikult, veinvalt ja kahtlevalt. ja saan aru ka, sest ma ei kunagi seda varem teinud ja minu hääl oli ka natuke, kurb ehk. peale seda helistasin madleenile, et kas ma tegin öigesti ja mis nüüd saab?!?! aga ma ei suuda siin enam elada, kui köik nii on. see ei ole mitte mingi elu, ma ei taha ka ennast piinata sellega, et mötlen, et ainult ju 7 pool kuud veel. jah, madleen on armsake küll. annab nöu ja on muidu armas!
hommikul oli tavaline koolipäeva hommik. kuni madleen saatis sönumi, et kas ta vöib minu vahetusperest oma blogis kirjutada. siis oli järgmine sönum glorialt : alles gute zum namenstag. ja siis olin muusikatunnis, mis oli arvutis tuli uus sönum. madleen! ta soovis mulle ilusat päeva ja ütles et mul pidavat ilus nimi olema. aitäh kallis. koolis oli viimane tund koorilaul. täna laulsime just neid laule, mille noodid mina olin koju unustanud. molly( dirigent) küsis terve orkestri ees, et liisbet, kas sule ei olegi noote. pidin maa alla vajuma ja tunnistama, et ma olin need koju unustanud. igatahes siis ta andis noodid ja laul läks edasi. enne seda olin ma teise tüdruku noote vaadanud. peale koori jooksin kiiresti rongile ja siis koju. ja.. nii ta läheb. naudin üksi oma päeva
reedel kihutan( ma loodan et kiire rongiga:D ) madleeni juurde, laupäeval läheme ballile. meie, kaks eesti tüdrukut. ootan!
homme saan claudiaga kokku. appi
liisbet