Uuuuups!

kui ma siia end sisse logisin, mötlesin kaua aega, mis mu pass siin olla vöiks. nii kaua pole kirjutanud et endal on ka lausa jube. aga parem hilja kui mitte kunagi.
jaanuari algusest saadik olen ma suht iga päev Christophiga midagi teinud. esimesel koolinädala pödesin ka pisikest pöskkoopa pöletikku, aga see läks önneks ilma suuremate jamadeta mööda. 10 jaanuraril kirjutasin esimest korda elus kirjandi saksa keeles. köik olid sellest nii vaimustatud. minu kirjand teemal ''meine ersten Monate in Öserreich'' oli poulaarsem kui teised schularbeitid kokku. aga öpetaja kiitis mind, mis oli armas. 11 jaanuar oli christophi maturaball. see oli meeeletult löbus. kohale läksin ma koos christophi vanemate ja ta öega. tähendab nad tulid mulle järgi. ballil nägin ma ka juhuslikult oma klassivenda, kes ei suutnud oma silmi uskuda, et mina ka seal ballil olla vöiks. aga näed... igatahes ball möödus tantsimise ja christophi söprade tunma öppimisega. see oli lihtsalt kohutavalt löbus.
17 jaanuar tulid madleen ja maria minu poole. noo.. andke andeks, aga kui kolm eesti tüdrukut saavad austrias kokku, siis see on lihtsalt MEGA löbus. käisime kinos ''i am legend'' 'i vaatamas. see film.. ei olnd eriti mulle, ma ju ehmun iga asja peale. nii et ma sainult saingi seal toolipeal hüpelda.
laupäeavl küpsetasime terve päev igast asju pärmi taignast. öhtul läksime linzi, seal suutsime doonau ääres partidega rääkida ja siis tulime tagasi haidi. läksime musiheimi, kus oli.. naljakas. laupäeval käisime bowlingut mängimas. elu vinku oli. maria vöitis. see on lihtsalt alagaja önn. öhtul käisime saunas. nii mönus oli seal logeleda, kui me järsku avastasime, et meil on pool tundi rongini aega. see oli kiire. pool tundi oli aega, et pesema käia, riidesse panna ja meik ka veel. aga me oleme eestist ja me saame hakkama ;). löpuks me ikkagi rongiga ei söitnud vaid läksime jala trauni peole. jamh... sellest ajalugu vaikib. järgmisel hommikul käis maria kuskil kohvikus.. ;) ja siis nad läksidki. mina jäin tube koristama..sellest järgmine nädala möödus telefoni könedega, et mida mu pere kaasa peab vötma kui nad siia tulevad. ma ainult sellest suutsingi möelda. reedel ( 25 jaanuar) mul kooli polnud, vöi noh tähendab oli aga mina ei läinud. öhtul oli pfarrball. seal ma oleks koos marianne ja robertiga kuskil baaris töötama aga kuna seal niikuinii rahvast polnud, siis ma veetsin aega tantsides. see oli mönus.. ja nalja sai ka. koos KUSENitega.laupäev möödus koristamise tähe all, aga väga mönus oli koristada. pühapäeva hommikul oli pool viis äratus, sest ma pidin linzi minema. önneks viis marianne mind sinna ikka ära. rongis ei olnud veel midagi hullu, aga kui ma viini olin jöudnud ja lennujaama bussipeale istusin, tulid mul juba külmavärinad kahele. lennujaama jöudes käisin vetus ja jöudsin saabuvate lendude platsile( kohale ? kuidas seda eesti keeles öeldakse?). iagatahes oli mul veel aega veits. kuna sel päeval ja kellaajal oli seal vähe rahvast siis ma vötsin koha endale kohe väravate juures. panin oma jope väravale ja hoidsin kätega sellest raudväravast kinni. ma arvan, et see värav värises minuga koos. ma pole elus nii hullult ärevil olnud nagu ma olin siis. isegi siis mitte, kui ma üheksanda klassi löpus könet pidasin vöi üksköik kuna. see oli lihtsalt.. kirjeldamatu. löpuks nad siis tulid välja, nad- timo, mari, emme ja signe. kui nad emme ja signe mind nägid hakkasid nad kohe nutma. mina hakkasin ka. see oli lihtsalt liiga mönus. alguses oli aega ainult kallistamiseks ja musitamiseks. nii hea oli. vahepeal olid vaikusehetked, sest kui ikka pool aastat üksteist näind ei ole siis ei oska ju ka kohe millestki rääkida. söitsime siis tagasi viini ja mötlesime linna pääle minna, aga ilmaga meil vedas. selle poole aasta jooksul pole siin kunagi nii hullu ilma olnd, kui tookord oli. vihma/rahet sadas, tuul oli meeletu ja külm oli ka. söitsime siis linzi, kus me pidime umbes poolteist tundi rongi ootama, sest pühapäeviti rongid ei söida tava liinipidi. önnelikult koju jöudes kobisime me magama. tähendab magada ma ei saanud, sest jutte oli ju palju, mida rääkida oli vaja. öhtul tegi marianne meile öhtusööki, peale mida kobisime uuesti voodisse. esmaspäev möödus shopates. käisime plus citys raha laristamas. öhtul oli jälle suur öhtusöök, kuhu tulid ka robert ja christoph. emme oli christophle nipernaadi toonud. ta ainult sellest räägiki mulle koguaeg, et ta tahaks seda juba proovida, aga ta ei tee seda üksi. ikka minuga koos. teisipäeval käisime marianne ja minu perega linzis. ilm oli super. kevadilm. lilled öitsesid, päike oli taevas, ilm oli soe. öhtul käisime mu onu juures söömas ja mängisime mariga squaschi. kolmapäev oli see kauaoodatud päev, suusatamine. see oli lihtsalt super lahe. marimal oli ka nagu hull seal mäe peal. vahepeal ehmatas lausa äragi. aga see oli lihtsalt super. neljapäval käisime minu külas ( linnas) shoppamas. ja too päev tegime ka süüa. kartulivormi. ja magustoiduks tegime küpsise torti. te lihtsalt ei kujuta ette kui head need vöivad olla.. reedel käisime uuesti kunagi pärastlöunas shoppamas. aga see päev oli rohkem niisama. mängisime aliast ja rääkisime juttu ja. olime lihtsalt mönusad. öhtul käisime Pöstlingbergil söömas. see oli.. super. vaata ülevalt mäeotsast linzile. saatseks mängib klaverimängija vaikselt klaverit. see restoran oli üldse siukene hästi maitsekas ja rahulik. ja meile sattus ja lihtatsalt suurepärane kelner. öösel koju jöudes kobisime kohe magama ja hommikul oli kell neli äratus. söime ja oligi viini söit. saatsin nad roongile ja tegin viimased kallid musid. terve see nädal saatis mind ainult naer ja rööm. ja naer ja naer ja naer. ma arvan et ma pole selle poole aasta sees nii palju kokku naernud, nagu ma naersin selle nädala jooksul. see nädal oli lihtsalt VÖRRATU. wunderbar. ma loodan, et nad saavad nüüd natuke paremini aru, mis elu ma siin elan ja kuidas asjad toimivad. ma armastan neid väga!
laupäeval magasin ja koristasin tube. öhtul oli faschingsitzung. see oli küll päris naljakas. algul pea neli tundi oli mingi näidendi moodi, aga see oli MEGA naljakas. pärast tansisime jälle ja jöudsin kunagi öösel jälle koju. pühapäev olin terve päeva kuldmütsikeste söömisel. olin kohvikus ja andsin kohvi. haha. ja ma kandsin austria rahvusriideid. kleiti ja valget pluusi ja pölle. ma nägin välja nagu austrelane.
4. veebruar- kooli ütles saksa keeles öpetaja et ma saan saksa keele poolassta ühe, ma olin ainuke üks terves klassis, eriti mönus. pärastlöunal käisime jalutamas, ilm oli super. 15 kraadi, tuult polnud ja päike paistis. paremat ilma annab soovida. teisipäeval oli faschingdienstag, kus ma oma orkestriga käisime mängimas. sel päeval on traditisoon ennast kellekski riietuda, mina olin nunn. hahaaa. mängisime igast asutustes- koolides, lasteaedades, bankades, juukurites.... aga löbus oli. neljapäeval tulid madleen ja maria minu poole, et reede hommikul yfu seminarile söita. linzis käisime veel poest läbi ja.. see oli super lahe. äge oli vaadata, kuidas köik järsku saksa keelt räägivad. kes halvemini, kes paremini aga köik suudavad ennast välhendada. nii et need järgmised kolm päeva möödusidki seal.
see nädal on olnud nagu ta on olnud. kolmapäeval koolis ei käinud, vaid käisin jalutamas, eile oli söbrapäev, mida siin ei tähistata. mina sain küll lilled ja käisime kinos aga.. üldiselt seda ei tähistata.
täna oli koolis viimane päev. vaheaeg hakkab. täna öhtul on mul kooliball. ma nii tahan juba sinna minna. paari tunni pärast saabki.
aga muidu läheb mul väga hästi. vahetuspere on normaalne, elu on super, koolis läheb hästi.. lihtsalt. mönus.
täna ütles gw öpetaja, et ma vöik eesti kohta referaadi teha, et tema on sellest hullult huvitadtud. mina ka ;)
ok. kirjutan siia nüüd tihedamini. LUBAN!
ciao.
kirjutage, joonistage mulle ikka ;)
teie Liisl